Avaleht
» Filmiliigid
» Dokumentaalfilmid
Dokumentaalfilmid
Andmebaasis on avatud kirjed ligi 2500le dokumentaalfilmile. Enamiku puhul neist on esialgu tegemist osakirjetega, see tähendab, et andmebaasi on üle kantud vaid kirjalikest allikatest kättesaadavad andmed ning põhjalikumad filmiuuringud, sisukirjeldus ja märksõnastamine on veel tegemata. Toimetus kavandab dokumentaakalfilmide ulatuslikumat kirjeldamist aastatel 2016-2020. aastal.
Otsingute hõlbustamiseks on filmid jaotatud alaliikidesse, kasutada saab tähestikulist otsingut ja ajaslaiderit. Üliõpilaste tehtud dokumentaalfilme peab otsima Tudengifilmide kategooriast kas Filmiliikide alt või selle lehekülje parempoolsest otsingukastist.
Otsingutulemused
Eemalda filtrid
-
1978
|
Dokumentaalfilmid, Muusikadokumentaal
| Režissöör:
Andres Sööt
Arvo Pärdi "Itaalia kontserdi" proovides ja ettekanne kontserdil. Mängib Leedu Kammerorkester, dirigeerib Saulius Sondeckis.
Leedu Kammerorkestri proovid ja esinemised vana- ja kaasaegse muusika festivalil Tallinnas. Arvo Pärdi teost "Itaalia kontsert" dirigeerib Saulius Sondeckis, solistid Natalia Gutman tšellol ja Oleg Kagan viiulil. Arvo Pärti usutleb Ivalo Randalu.
-
2002
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Muusikadokumentaal
| Režissöör:
Dorian Supin
Dorian Supini portreefilm jäädvustab helilooja Arvo Pärdi elu ja loometegevust kahe loominguliselt produktiivse aasta jooksul koos tagasivaadetega minevikku.
Portreefilm helilooja Arvo Pärdist sisaldab hetki tema elust ja loomingust, mis filmiprelüüdidena moodustavad koos heliseva maestro-nimelise fuuga. Huvitava kompositsiooniga filmimosaiigis näeb heliloojat tema teoste proovides, interpreetidega suhtlemas, esiettekannetel, seminaridel ja kohtumistel ning kuuleb tema mõtteid muusikast, mälestusi, paeluvaid lugusid lapsepõlvest ja teoste katkendeid. Paatosevaba film avab nüüdisaja ühe hingeliselt intensiivsema helilooja siseilma ja muusikalist mõtlemist, kutsudes vaatajat tunnetama seda maailma, milles elab ja loob Arvo Pärt.
-
-
-
2007
|
Dokumentaalfilmid, Film filmi tegemisest
| Režissöör:
Mati-Jüri Põldre
Lühidokumentaalfilm Georg Otsa elulool rajaneva mängufilmi "Georg" võtteprotsessi huvitavamatest hetkedest ja telgitagustest.
Lühidokumentaalfilm Georg Otsa elulool rajaneva mängufilmi "Georg" võtteprotsessi huvitavamatest hetkedest ja telgitagustest.
-
1961
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Ülo Tambek, Vladimir Žukov
ENSV Rahvamajandusnõukogu Kalatööstuse Valitsuse Kalapüügi Ekspeditsiooni Baasi laevad püügiretkel Põhja-Atlandil.
Ülevaade ENSV Rahvamajandusnõukogu Kalatööstuse Valitsuse Kalapüügi Ekspeditsiooni Baasi laevade püügiretkest Põhja-Atlandil. Kala püüavad ja töötlevad külmutuslaev Sovetskaja Rodina, baaslaev Johannes Vares ja traaler Juhan Sütiste. Film on venekeelne.
-
1939
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Juhan Kuslap
Film Vabadussõjas langenute mälestuste jäädvustamisest. Vaated Vabadussõja mälestussammastele.
-
1990
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Irene Lään
Film heliloojast, dirigendist, pedagoogist Roman Toist
Film heliloojast, dirigendist, organistist ja muusikapedagoogist Roman Toist 1990. aasta üldlaulupeo päevilt, kui Laululava ühendas kodueestlasi väliseestlasega mitmelt mandrilt. Ligi 45 aastat oli koduvärav Roman Toile suletud, kuid ka paguluses jätkas ta eesti muusika ja kooriloomingu teed ning oli kodu-Eestiga kontaktide loomise ja läbikäimise mõtte üks järjekindlamaid teostajaid.
-
1975
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Vitali Gorbunov
Mihhail Kalinini revolutsioonilisest tegevusest Tallinnas aastatel 1901-1904.
Tutvustatakse Nõukogude Liidu riigitegelase, bolševiku ja revolutsionääri Mihhail Kalinini tegevust Tallinnas aastatel 1901–1904, mil ta töötas Volta tehases metallitöölisena, asutas põrandaaluse trükikoja ja oli Lenini asutatud ajalehe Iskra aktviine tutvustaja. Kasutatud on fotosid, arhiivimaterjale ja -kaadreid. Kalininit meenutab tema noorem õde Praskovja Ivanovna Kalinina ja kunangine töökaaslane Eduard Pärdi. Film on pühendatud Kalinini 100. sünniaastapäevale.
-
2013
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Peter Murdmaa
Eesti teatri vanim tegevnäitleja Leida Rammo usub imedesse ja võitleb kirglikult Tallinna Linnateatri uue maja ehitamise eest.
Kas geeniusel on õigus oma teatrile, küsib Eesti teatri vanim tegevnäitleja Leida Rammo (1924) ja vastab: on küll. Tallinna Linnateatril on oma geenius – lavastaja Elmo Nüganen. Aga tal ei ole korralikku teatrimaja, suurt lava ega saali. Teater tuleb august välja tõmmata, otsustab Grand Old Lady ja võtab ette enneolematu ristikäigu ametkondade alistamiseks. Tarmukas proua kirjutab kirju, käib linnavalitsuse ametnike jutul, konsulteerib ärilehe peatoimetajaga ja kohtub miljonäriga. Vanadaam teeb kõik, et linnateatri varsti peaaaegu 20 aastat tühjana seisvasse lavaauku uhke teatrimaja ehitataks ja täituks teatrirahva ammune unistus.
-
2010
|
Dokumentaalfilmid, Probleemfilm
| Režissöör:
Marianna Kaat
Kaasahaarav lugu venna ja kahe õe võitlusest ellujäämise nimel Ida-Ukraina kaevanduslinnakeses.
Ida-Ukrainas asuvas Snižne linnas keerleb kõik ümber kivisöe. Kes saab, see kaevab – pargis, tänavatel ja koguni majade all, kus vaid leidub käik mahajäetud kaevandusse. On vaid aja küsimus, millal kogu linn kokku variseb. 15-aastane Jura peab kivisütt murdes ülal oma kaht õde ja iseennast. Vaatamata karmidele oludele püüab ta astuda täiskasvanuellu sirge seljaga.
-
1986
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Enn Putnik
1986. aasta detsembris käis Austrias turismigrupp majandus- ja kultuuriinimestega.
1986. aasta detsembris käis Austrias turismigrupp, kes külastas Viini, Mozarti sünnilinna Salzburgi, Hallstatti küla Alpides, Mauthauseni koonduslaagrit. Viini Concordia pressiklubis toimus Eestit tutvustav pressikonverents. Viini Riigiooperi balletikoolis annab tundi Tiiu Randviir. Tema pedagoogitööst kõneleb balletikooli direktor Michael Birkmeyer.
-
1974
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Vladimir Karasjov
Film autorallist ja rallisõitjatest.
Film autorallist ja rallisõitjatest. Spordialal, kus pannakse proovile nii mehed kui masinad, jagub pinget ning draamat küllaga. 1973. aastal osalesid esimeste eesti autosportlastena MM-sarja etapil Poolas Toomas Bernstein ja Heino Sepp. Rein Karemäe küsitleb rallisõitja Stasys Brundzat ja NSV Liidu rallikoondise treenerit Roman Tšertovi.
-
2000
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Edvard Oja
Autobiograafiline dokumentaalfilm Edvard Oja võitlusest teda vaevava alkoholismiga.
Edvard Oja on oma filmi objekt ja subjekt. See on teesklematult avameelne lugu kroonilisest alkoholismist, teekond läbi viinaravi ja religiooni, surma ja sõpruse. Kõikidel eluetappidel on Edvardi tingimusteta toetajaks tema ema. Ema on ainuke inimene filmis, kes ei õilista viinatõves keskkonda. Ometi ei jätku pojal jõudu oludest välja rabelda. Kas paranemine ongi üldse võimalik?
-
1987
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Illis Vets
Eesti sõdurid, kes teenivad aega Moskvas Lenini mausoleumi auvahtkonnas.
Eesti sõdurid, kes teenivad aega Moskvas Lenini mausoleumi auvahtkonnas. Räägivad pataljonikomandöri asetäitja major Nikolai Pevtšev, polgukomandöri asetäitja poliitalal kapten Andrei Konopljov, ELKNü Keskkomitee esimene sekretär Arno Almann, sõdurid Tavo Tiismaa, Igor Tkatšuk, Argo Olvik ja Andrei Vlassov ning ajateenijate vanemad.
-
2005
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Jaan Tootsen
Põlvamaal Moostes tegutsev kunstnike külalisstuudio annab tasuta peavarju loomeinimestele üle kogu maailma, ainsaks nõudeks on jätta endast maha oma "kunstiline jälg".
Põlvamaal Mooste ülemaailmses kunstnike külalisstuudios on majutus ja elamine tasuta, ainsaks tingimuseks, et vanas mõisas peatuv kunstnik jätaks loomingulise jälje ka kohalikku külaellu. Väikeses alevikus kohtuvad kaks erinevat maailma: ühelt poolt lagunenud kolhoosihooned ja kössi vajunud piimapukid, teisalt Eestis üks paremini säilinud mõisaansambel ja tehniliselt hästivarustatud külalisstuudio. Kunstnike idealistlikule, eriskummalisele maailmale vastandub samas külas tegutsevate rahvaliku kultuuri harrastajate sirgjooneline maailmapilt. Ometigi on kahe erineva kogukonna loomingu olemus ühtaegu vastandlik ja sarnane.
-
-
-
-
2014
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Ruti Murusalu
Rännak rahvusvaheliselt tunnustatud koreograafi Mai Murdmaa loomingulisse maailma.
Tantsuline dokumentaalfilm rändab kahe aasta vältel rahvusvaheliselt tunnustatud koreograafi Mai Murdmaa loomingulises maailmas. Murdmaa on teejuht käsitlemaks tantsu kui meediumit, mille kaudu luua kunsti. Film visualiseerib koreograafiat, kuid eelkõige mõtestab seda. Murdmaa looming ja eraelu on lahutamatu tervik. Üks ballettmeister, kaks erinevat ühiskonnakorda. Üks looming – sakraalne, müstiline, erootiline, esteetiline, kuid palju keerukaid aspekte teose viimisel publikuni. Eesti balleti grand old lady värskeim lavastus, Carl Orffi kuulus triloogia “Trionfi” valmib Joškar-Olas Mari ooperi- ja balletiteatris.
-
1990
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Valentin Kuik, Rein Karemäe
Baltimaade välisministrid Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise plenaaristungil Pariisis, kus kirjutati alla Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingule.
November 1990. Balti riikide välisministrid jälgisid Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingule allakirjutamist erikülalistena, kelle rinnamärgil oli maa nime asemel kolm punkti. Kuid enne Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise (CSCE) plenaaristungi algust olid Eesti, Läti ja Leedu välisministrid sunnitud lahkuma ruumist nr 2, kuhu nad pääsesid vastavalt erikülalise staatusele. Protesti selle staatuse vastu esitas Nõukogude välisminister Eduard Ševardnadze. Protesti alusel selgitas Prantsuse välisminister Roland Dumas, et on sunnitud tagasi võtma oma kutse Balti välisministritele osaleda CSCE nõupidamisel erikülalistena.
-
1941
|
Dokumentaalfilmid
Nõukogude armee kaitselahingud Balti mere saartel ja/või rannikul Suure Isamaasõja algul 1941. aasta suvel.
Kaheosaline osaliselt lavastatud film, kus nõukogude rannakaitsekahurid pommitavad vastase laevu ning valvekaatrid merel lasevad süvaveepomme allveelaevadele. Saarte hõivamisel näeme nõukogude merejalaväelasi paatidega randumas, okastraattõkkeid kõrvaldamas. Sideväelased seavad üles telefoniliine.
-
1989
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Peeter Simm
23. augustil 1989 moodustati Balti kett - 600 km pikkune inimkett Tallinnast läbi Riia Vilniuseni.
Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, 23. augustil 1989 organiseeriti rahumeelne protestiaktsioon Balti kett, millega juhiti maailma tähelepanu Balti riikide vabaduspüüdlustele. Ligikaudu kaks miljonit inimest ulatasid üksteisele käed 600 kilomeetr pikkuses ketis läbi Baltimaade, näidates üles oma ühtsust püüdlustes vabaduse poole. Reportaažlik ülevaade tollastest sündmustest Eestis, Lätis ja Leedus.
-
2015
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Helga Merits
Dokumentaalfilm Balti Ülikooli tegevusest sõjajärgses Hamburgis.
Balti Ülikooli asutasid laastatud Hamburgis 1946. aastal balti päritolu õppejõud. Mõttega põgenike ülikoolist tuli välja Riia Ülikooli endine aserektor professor Fricis Gulbis. Hamburgis kohtus ta teiste Balti riikide esindajatega ja koos üritasid nad taotleda nõusolekut alustada akadeemiliste kursustega. Ülikooli saatis edu, kuid peagi algasid probleemid. Sõna „Balti” ei saanud enam kasutada. Õppejõude lasti lahti, üliõpilaste arvu vähendati ja kõigil soovitati tungivalt emigreeruda. Ülikooli sulgemine oli vältimatu, kuid ikkagi õnnestus rektoraadil see kolm ja pool aastat käigus hoida ning anda paljudele noortele võimalus paremale tulevikule. Endised üliõpilased kõigist kolmest Balti riigist räägivad oma loo, lisaks haruldased filmikaadrid, arhiividokumendid ja fotod.
-
-
1987
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Kaido Kuusik
Film kajastab rahvusvahelist folkloorifestivali Vilniuses.
Filmimeenutus Vilniuses peetud rahvusvahelisest folkloorifestivalist Baltica '87, kus osalesid Baltikumi, Valgevene, Poola, Ungari, Saksa, Rootsi, Prantsuse ja Ameerika rahvamuusikud ja tantsijad.
-
2008
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Jouni Hiltunen
Soome režissööri Jouni Hiltuneni dokumentaalfilm Baikali-Amuuri raudteemagistraali ehitajate entusiasmist, lootustest ja tõelusest.
1974. aastal kutsus Nõukogude Liidu kommunistliku partei peasekretär Leonid Brežnev üles noori looma Siberisse viie aastaga 3500 kilomeetri pikkuse, 200 raudteejaama ja linnaga Baikali-Amuuri magistraalraudtee (BAM), et võtta kasutusele selle piirkonna tohutuid maavarasid. Kümned tuhanded idee teostumisse uskuvad noored, nende seas ka eestlased, läksid Siberisse tööle. Raudteed hakati ehitama kahest otsast, tippsündmuseks pidi saama mõlema poole brigadiride kohtumine. Brežnev suri 1982 ja BAM polnud kaugeltki valmis. Täies ulatuses valmis raudtee erarahastajate abiga alles kakskümmend aastat hiljem. Film räägib kuulsatest BAM-i veteranidest, kes uskusid ehitavat tulevikku omaenda kätega. Tänastes karmides oludes otsivad nad võimalusi inimliku elustandardi säilitamiseks, kuigi muu maailm nad ...
-
1980
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Igor Kurve
Eesti koondrühm ja selle komandör BAMil.
Eesti koondrühm ja selle komandör Enn Leisson BAM-il. Rühma viies tööaastapäev. Novõi Uojan - 3000 elanikuga uusaula Burjaatias.
-
2023
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Jaak Järvine
Film on pühendatud laulja Georeg Otsa teatri- ja kontsewrttegevusele.
Filmis tuleb esile erakordse laulja kaks poolust, tema enda ülim tagasihoidlikkus oma võimete suhtes ning samas meenutajate vastupidised, tihtipeale superlatiivsed arvamused Otsast. Neist kahest poolest kokku moodustubki filmi jooksul arusaam, millise isiksusega täpsemalt tegemist oli. Osa filmist võtavad enda alla intervjuud Eesti, Soome ja Venemaa lauljatega, kes kunagi Georg Otsaga koos teatri- ja kontserdilavadel esinesid. Vaatluse all Georg Ots ooperi-, opereti- ja kontserdilauljana. Filmi kannavad Georg Otsa arusaamised enda kui laulja ja näitleja võimalustest, mõtted oma loomingust, võtmerollide – Jevgeni Onegini, Don Giovanni, Jago, Rigoletto, Deemoni – ainulaadsus ja omapära, temaga koos esinenud rahvusvaheliselt tuntud lauljate ning dirigentide ja teatriteadlaste ...
-
2009
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Artur Talvik
Artur Talviku autorifilm Kaido Höövelsoni alias Baruto raskest teekonnast Jaapani sumomaadluse tippu.
Lihtsa Eesti maapoisi Kaido Höövelsoni, võistlejanimega Baruto katsumusterohke teekond Jaapani sumo suletud maailma. Tema kiiret sumokarjääri saadab fännide imetlus nii Jaapanis kui ka kodumaal ja kuulsus, mida on raske kanda. Film aitab Kaido silmade kaudu näha Ida ja Lääne kultuuride erinevusi läbi sumo traditsioonide, rangete rituaalide ja hierarhia. Autor hakkas Baruto tegemisi jälgima 2005. aastal, nelja aasta sisse mahtus nii tõuse kui langusi, uskumatuid saavutusi kui ka ootamatuid tagasilööke, muutusi nii professionaalses kui isiklikus elus. Kuidas suudab Kaido harjuda võõra kultuuriga, saada üle koduigatsusest, vastu pidada ja iseendaks jääda?