Tegevust Riiklikus Katsekojas (1939)

Diktoritekst

Riiklikus katsekojas tehakse analüüse ja proove mitmesuguste materjalide koosseisu, vastupidamise jne. kohta.
Näeme mehaanikaosakonna masinaruumi, kus katsel on 500-tonnisel pressil savist valmistatud õõnsad laekivid. Jõud sünnitatakse õlipumba abil. Rõhumine mõõdetakse manomeetril.
Raudteeroopa proovimine löökpaendele. 35 kilo raskune nui langeb 6 m kõrguselt. Nuia tagasipõrke mõju vältimiseks asetatakse roopale laud.  Raudvarda proovimine tõmbemasinal. Pehme raudvarda juures tekib kohalik peenenemine nn nael. Metallide struktuuri uuritakse
erilise metallimikroskoobi abil. Puidu proovimine tõmbele. Tõmbetugevus 600 kilo cm²le.
Malmi vastupidavuse määramine. Purustamiseks kulub 5 kilogramm-meetrit tööd. Riide tugevuse määramine tõmbele.
Tsemendi proovimine. Kohapeal valmistatkse tsemendist proovikehad vahekorraga 1 osa tsementi ja 3 osa normiliiva. Proovikehade tõmbeproov.
Elektotehniline osakond.  Näeme elektrivoolumõõtjate kontrollimist.

Riiklik Katsekoda

Tallinna Tehnikaülikooli juubeliaastal möödus 80 aastat Tallinna Tehnikumi katsekoja tegevuse ametlikust algusest. 1. aprillil 1923 nimetati professor Ottomar Maddison kolme osakonnaga katsekoja direktoriks.

Aasta hiljem liideti keemilisi uuringuid sooritanud Riiklik Kesklaboratoorium (asutatud 1919) Tehnikumi katsekojaga. Nende kahe uurimisasutuse liitmise kinnitas Riigikogu 2. aprillil 1924 vastuvõetud "Riiklise Katsekoja seadusega". Seega, 80 aastat tagasi sai Eesti esimene tehnikauuringute keskus Eesti Vabariigis juriidilise staatuse ning kindlama väljavaate arenguks.

Katsekoja eriteadlaste koosseis suurenes, kuna seadus nägi selles ette viit osakonda: mehaaniline ühes mehaanilise töökojaga (juhataja: direktor Ottomar Maddison); soojustehniline (mehaanikainsener Eduard Avik), elektrotehniline (elektriinsener Otto Reinvald), tehnokeemiline (can chem Jüri Annusson) ja analüütilise keemia osakond (prof Friedrich Dreyer).

Eesti akadeemilise haritlaskonna esimese põlvkonna esindaja Ottomar Maddison, kelle 125. sünniaastapäeva tänavu märtsi lõpus Tehnikaülikoolis väärikalt tähistati, oli Riikliku Katsekoja direktor aastani 1946.
Kaasik, I. (2004). Riiklik Katsekoda 2x80. Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht, 27. apr, deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2004/27aprill2004/ (12.03.2011).