Pitside kudumine (1939)

A/S Oskar Kilgase vabrik:

1922. aastal alustas Oskar Kilgas väikese kapitaliga ja mõnekümne töötajaga tegutsemist tekstiilitööstuses. Suurettevõtete kõrval nagu Kreenholmi Manufaktuur ja Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik, oli algus raske.
1925. aastal pärast töö ümberkorraldamist ja sisseseade uuendamist algas vabriku kiire tõus.
Lääne-Euroopast toodi moodsaid masinaid. Nii lubas 1936. a. alguses majandusminister trikoo-, pitsi- ja sukavabriku A.-S. Kilgasel osta ja importeerida  30 peenriiete kudumistelge ümmarguselt 20.000 krooni väärtuses ja  Saksamaalt lisaseadeldise olemasolevate kottonsukamasinate moderniseerimiseks. 10. mail 1936 oli A.-S. O. Kilgase uue puuvillaketruse vabriku avamine. ... Seal, kus läinud aastal veel seisid tühjalt endised suured Peetri lauatehase ruumid ja kus aeg-ajalt korraldati näitusmesse, on nüüd asemele kerkinud avar ja moodsa sisseseadega tekstiilsuurkäitis. ... Uute puuvillaketruse masinate alla  investeeriti ligi 200.000 krooni. Nii kujunes A.-S. Oskar Kilgase trikoo-, pitsi- ja sukavabrik Eesti iseseisvusaja suursaavutuseks
tööstuses.
Eesti iseseisvusaja suursaavutis tööstuses (1939). Postimees, 18. veebr, lk 6.

Niplispits ehk pulgapits ehk kõlapits ehk põimitud pits on väga vana käsitööliik, mida tunti juba 15. sajandi alguses. Tema õitseaeg Euroopas oli 16 - 18. sajandil.

Isikuid

Oskar-Eduard Kilgas (1879-1946).

Kroonikapala diktoritekst

Kõla- ehk punutud pits, mida endistel aegadel käsitsi valmistati, toodetakse nüüd puht mehaanilisel teel erilistel tehniliselt viimistletud masinatel. Pitsi valmistamiseks tarvitatakse eriti selleks otstarbeks määratud pleegitatud linast või puuvillalõnga, mis harilikust lõngast erineb oma tugevuse, keeru ja läike poolest.
Väikesed puust poolid, milledele lõng on keritud, asetatakse nn klöppelitele. Need klöppelid liiguvad masinal edasi-tagasi ning keereldes üksteise ümber, moodustavad seega pitsi mustri.
Klöppelite liikumist juhib papist aukudega mustrikaart. See kaart on vahetatav ja võimaldab ühel ja samal masinal valmistada erisuguse mustriga pitse. Masin kerib valmis pitsi hasplile.
Triigitud, viimistletud ja kontrollitud pits keritakse pappidele ja läheb siit juba pakkimisele ja turustamisele.
Tikitud ehk väljaõmmeldud pitsid nagu gepüür, broderii ja tüll valmivad kahekordsel tikkimismasinal ehk pantograafil. Näeme nimetatud masinat, mille kogupikkus on 11 m töös. Paberile ülekantud pitsimustri suurenduse järgi juhib töötaja masina käiku, kusjuures töötaja iga käeliigutus vastava keeruka mehhanismi kaudu 720-le tikkijale-nõelale edasi antakse. Pits tikitakse erilise koosseisuga alusriidele. See alusriie sulatatakse edspidises töö käigus keemilisel teel, nii et järgi jääb tikitud pits.