Eesti linnu - Mustvee (1939)

Mustvee

Mustvee (Mustut) kohanimena on teada 1493. aastast. Enne püsiasula kujunemist olid siin mitme küla talupoegade kalastuskohad.
Aastast 1554 on teateid Mustvee mõisa (Moustet) kohta. Suurem asula tekkis siia 18. sajandil vene vanausulistest.
Aastal 1869. sai Mustvee omaette vallaks, 1921. aastal muudeti aleviks.
Linnaõigused sai Mustvee 1938. aastal.
2000. aasta rahvaloenduse andmeil olid Mustvee elanikest 57,05 % venelased, 40,73 % eestlased ja 2,22 % teistest rahvustest.
Mustvee, http://et.wikipedia.org/wiki/Mustvee (14.09.2011).

Kroonikapalas nimetatud algkooli hoone ametlik nimetus 1939. aastal oli Mustvee Reaalkool. Mustvee Algkool ühendati 1928 Mustvee Reaalkooliga, alates 1938 Mustvee Reaalkool.
Mustvee eesti kooli areng, http://www.mustvee.edu.ee/index.php?page=mustvee-eesti-kooli-areng (19.01.2011).

Mustvee vanausulised

XVIII sajandil moodustasid suurema osa Mustvee elanikkonnast fedossejevlased, kes põgenesid Venemaalt usulise tagakiusamise eest. /.../
Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist algas Mustvee vanausuliste elus uus etapp. /.../
Eesti suurima vanausuliste palvemaja sisseõnnistamine, mis oli seitsmekorruselise maja kõrgune ning mahutas üle tuhande inimese, toimus 1930nda aasta juunis. Tänav, millel pühakoda asus, nimetati selle auks Vanausuliste (Staroobrjadtšeskaja) tänavaks. Sisseõnnistamise päeval oli kirikus 3500 inimest. 1933. aastal teostati kiriku põhjalik ümberehitus, 1935. aastal ümbritseti palvela malmist piirdeaiaga. /.../
Vene Vanausulised Eestis, http://www.starover.ee/est/kirikud/mustvee.html (14.09.2011).