Estonia balletitrupp sõidab Rootsi (1972)

Kunstinõukogu arutelult 4. jaanuaril 1973

Tasa: Ringvaade tervikuna, režissöör Ülo Tambek. Toimetuse ettepanek anda 2. kategooria.

Skulski: Ringvaade jätab läbimõtlematuse mulje. Näiteks viimase pala tekst – graafikust ei jääda maha, kuna on juubeliaasta. Kaks üleminekut on ebaõnnestunud: laevalt Läti küttidele.

Rekkor: Teisest küljest võetuna poleks keegi teine sellest materjalist paremat ringvaadet teinud. Siin on küllalt muusikalisi aktsente, mis päästavad materjali.

Käsper: Tambek on leidnud head arhiivimaterjali. On tunda režissööri kätt. Tekst on väga ebaõnnestunud, muusikaline lahendus jälle õnnestunud.

Tasa: teksti kirjutas režissöör ise.
Danilovitš: Režissöör vist ise andis ka, mida filmida?

Ilves: Mul jääb soovida, et Kunstinõukogul püsiks korralik nõudlikkus. Kui see kõigub, tekitab see segadust.

Remmelgas: Alati on raske säilitada teatavat nõudlikkuse taset. Aga tänane arutelu ei näita siiski Kunstinõukogu rabedust, vaid filmide rabedust. Kui vaadata, siis ei oska niisuguste peale kohe midagi öelda.
Räägiti, et sellest viletsast materjalist on Tambek üritanud midagi teha. Tekib küsimus, et miks seda tarbetut materjali hankida? Kellele on vaja Kruusi juubelit? Näeme teda televiisoris, teame teda. Nüüd võtame sellisel armetul teleülekande tasemel ja anname trummipõrina... Samal ajal räägime, et meie kunstitegelastest ei saa kedagi ekraanile. Isegi luuletajaid ei saa luuletusi lugema. Raud sai rahvakunstniku tiitli, las loeb üks minut oma luuletusi Laulja saab rahvakunstniku tiitli – paneme ta laulma. On veel terve rida täiesti tarbetut materjali.

Treial: See pala toodi sisse selleks, et veidi vaheldust tuua nii pildiliselt kui heliliselt. Märkus on õige, et oleks võinud olla keegi teine.
Komissarov: Mul on ettepanek – 3. kategooria.

Palale anti 3. tasustamisgrupp.
Ringvaatele tervikuna, režissöör Ülo Tambek - 3. kategooria.
Allikas: ERA.R-1707.1.1293 Kunstinõukogu protokollid, lk 1-18.

«Estonia» ballett saabus Rootsist

«Estonia» balletikollektiiv saabus tagasi külalisesinemistelt Rootsis. Kokku andsid estoonlased viis etendust (Stokholmis, Södertäljes ja Upsalas). Esitati kaks balletti Mai Murdmaa loomingust («Võlumandariin» B. Bartoki muusikale, «Luigelend» V. Tormise muusikale) ja Enn Suve «Carmen» (G. Bizet — R. Štšedrin). Peaosalistena esinesid Tiiu Randviir, Juta Lehiste, Elita Erkina, Saima Kranig, Tiit Härm, Vjatšeslav Maimussov, Janis Garancis, Aleksandr Buldakov ja Aleksandr Basihhin. Rootsis viibisid ka teatri direktor Rene Hammer ning ballettmeister Mai Murdmaa.
«Estonia» külalisreisi korraldamisel tegi suure töö helilooja ja muusikategelane hr. Harry Olt. Kõik etendused läksid täissaalidele ja võeti soojalt vastu. Publiku hulgas viibisid paljud Rootsi nimekad kunsti- ja kultuuritegelased, nende hulgas ka filmirežissöör Ingmar Bergman (kes pärastises vestluses Mai Murdmaaga andis tema ballettidele kõrge hinnangu), vanad estoonlased Milvi Laid ja Aarne Viisimaa, helilooja Eduard Tubin abikaasaga ja paljud teised.
Ajakirjanduses ilmus rohkesti «Estonia» balletile pühendatud retsensioonel ja kirjutisi.
«Estonia» ballett saabus Rootsist (1972). Sirp ja Vasar, 15. dets, lk 11.