25 aastat Eesti esimest, Viktor Kingissepa nimelist kolhoosi (1972)

Kunstinõukogu arutelult 11. oktoobril 1972

Danilovitš: Kirdelahe mõlemas palas on lohakust. Ta ei pea olema ainult fiksaator, vaid ka organisaator. Pala sigalast on industriaalne pala. Kui kõik on mehhaniseeritud, siis töötaja võib seal ka puhtamalt riides olla. Kirdelaht oleks võinud vahele segada ja sellel inimesel soovitada korralikumalt riidesse panna. Tootmiskultuuri on ka vaja näidata. Ka eelmises palas, seal õllemeistri juures, oli seda naturalistlikku fikseerimist. Oleks võinud vahele segada. Kõrgema kategooriaga nõus ei ole. Pala oleks võinud teha sisukama, kui oleks mõtelnud. Kahjuks meie operaatorid on ainult fiksaatorid.

Palale anti 2. tasustamisgrupp.
Ringvaatele tervikuna, režissöör Andres Sööt - 2. grupp.
Allikas: ERA.R-1707.1.1232 Kunstinõukogu protokollid, lk 180-181.

Kolhoosi asutamisest

... 30. aprillil 1947. aastal sõitis Herman Kuning Tallinna Nikolai Karotammega kohtuma, kus lepiti kokku, et Kuning räägib kolhoosi loomise mõttest Valjala valla Sakla küla meestega. Sealne kulakuna küüditatud Aleksander Mihkelsi suurmajapidamine oli muudetud ENSV Teaduste Akadeemia katsepunktiks ning suur põllumassiiv võetud sõjaväebaasi alla. Karotamm saavutas kokkuleppe nii Teaduste Akadeemia presidendi kui ka sõjaväe esindajaga, et need maad antaks loodavale kolhoosile. Seejuures rõhutas Karotamm Kuningale, et kolhoosi astumine on vabatahtlik ning seda ei tohi teha kiirustades. /---/
... Kokkuvõtteks võib tõdeda, et täit selgust selles, kas esimese kolhoosi loomine oli vabatahtlik või mitte, pole olemas. Sakla küla elanikke tuli pikalt veenda ning vähemalt ühel juhul ka ähvardada, et nad nõusse saada. /---/

https://core.ac.uk/download/pdf/159135377.pdf