Rindeteedel (1967)

Kunstinõukogu arutelult 1. novembril 1967

Ilves: See on kaheosaline ringvaade, mis on pühendatud Eesti Laskurkorpuse 25. aastapäevale. Ringvaates on häid võtteid, tabatud inimeste meeleolu, on kasutatud vanu kroonikaid, jooniseid, mis annavad juurde kerge huumorivarjundi.
Paistab, et režissöör on selle erinevate meeleoludega materjali suutnud üheks tervikuks ühendada. Sama võiks öelda operaatorite töö suhtes. Toimetuse ettepanek on anda ringvaatele 1. grupp. 

Tuganov: Mina vaatasin kinos ja tundus, et võiks lühem olla. Kohati on natuke venitatud, nagu mõned lõigud arhiivist.

Ringvaatele tervikuna, režissöör Ülo Tambek, anti 2. kategooria.
Allikas: ERA.R-1707.1.985 Kunstinõukogu protokollid.

Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpus 1942-1946

Eesti väeosade loomise aluseks oli NSVL Riikliku Kaitsekomitee otsus 18. dets. 1941, mille alusel tuli Uraali sõjaväeringkonnas alustada seni peamiselt töölaagrites ja ehituspataljonides viibivate mobiliseeritute koondamist ja väeosa formeerimist. Esimesena alustati 7. laskurdiviisi formeerimist, järgnesid 249. laskurdiviis ja 1. üksik eesti tagavara laskurpolk. 25. sept. 1942 anti NSVL Riigikaitse Rahvakomisariaadi direktiiv 8. Eesti laskurkorpuse loomise kohta. Korpuse komandöriks nimetati kindralmajor L. Pärn, korpuse komissariks (parteiliseks juhiks) A. Pusta, poliitosakonna ülemaks H. Allik. Väeosades hakati looma parteialgorganisatsioone. Korpuse koosseisu arvati ka 9. kaardiväe laskurdiviis ja 85. suurtükiväepolk. 9. dets. 1942 arvati korpus 3. löögiarmee koosseisu, mille ülesandeks oli Velikije Luki linna vabastamine. Eesti väeosades oli ca 27 300 meest. Lahingud lõppesid seal 20. jaan. 1943, eestlasi langes 6474, ligi kolmveerand koosseisust kas langes või muutus võitlusvõimetuks. Pärast seda arvati korpus Kalinini rinde reservi ja see tegeles peamiselt väljaõppe ja kindlustustöödega. Oktoobrist 1943 jaanuarini 1944 osales korpuse suurtükivägi 2. Balti rinde koosseisus Neveli ja Sokolniki lahingutes. Veebruaris 1944 saadeti 8. Eesti laskurkorpuse väeosad Leningradi rinde koosseisus Narva alla. Korpus osales 1944. a. sügisel lahingutes Põhja-Eestis ja Eesti saartel. Oktoobris algas Eestis täiendav mobilisatsioon. Märtsist kuni Saksamaa kapituleerimiseni 8. mail 1945 oli laskurkorpus Kuramaa lahingutes. 1945. a. suvel nimetati korpus 41. Kaardiväe Eesti Laskurkorpuseks. 1946. a. kärbiti see üksikuks laskurbrigaadiks, 1951. a. üksikuks laskurdiviisiks, mis saadeti laiali 1956. a. mais, kui likvideeriti kõik rahvuslikud väeosad NSV Liidus.

Allikas: Euroopa arhiiviportaal. Arhiivimoodustaja ajalugu https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERAF.63 (20.12.2021).