Esimesed väliseestlased saabusid (1938)

Välis-eesti kongress 21.-22.06.1938
XI üldlaulupidu toimus 23.-25.06.1938

Välis-Eesti Ühing (VEÜ)

1928-1940 Tallinnas tegutsenud ning 1995 taasasutatud kodu-ja väliseestlasi koondav organisatsioon.
1933 tunnistati VEÜ kõigi väliseestlaste org.-de keskorganisatsiooniks ja otsustati iga 5 aasta järel pidada ülemaailmset kongressi, et arutada ja lahendada üldküsimusi, ning igal aastal tähistada Välis-Eesti päeva (nov. viimasel laupäeval), mis oleks pühendatud rahvuslikule ühtsusele. Ilmus ajakiri "Välis-Eesti". Eestluse järjepidevuse  ja koostöö küsimused on VEÜ tegevuses tähtsal kohal ka praegu.
Eesti entsüklopeedia (2003). 12. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 696.

Toonastest ajalehtedest

Eile saabus grupp eestlasi P.-Ameerikast kodumaale, kes seega on esimesed kauged külalised 3. ülemaailmsele Välis-Eesti kongressile ja üldlaulupeole.

Saabunud alustasid reisi mitmetest Ühendriikide ja Kanada kohtadest ja linnadest ning väljusid 3. mail New Yorgist Rootsi-Ameerika liini laeva “Gripsholmiga”. Helsingist tõi a.-l. “Suomi” nad Tallinna. Sadamas oli kaugeid külalisi vastu võtmas Välis-Eesti Ühingu esindajaid ja laevaliini kohalik esindaja. Külalised ja nende vastuvõtu filmis Eesti Kultuurfilm.

Kodumaale jõudsid 21 P.-Ameerika eestlast: August ja Anny Seeberg, pr. Martha Joks, Gelmond Sild, Caro ja Cristine Treiberg oma kahe lapsega – kõik New Yorgist; pr. Minni Koff oma lapsega ja pr. Amalie Cleary – San Franciskost; prl. Anna Jakobson ja pr. Maria Kütt – Torontost; pr. Hilda Hunt oma tütrega – Seattle’ist; pr. Alice Ein (dr. Eini abikaasa) koos pojaga – Bostonist ning Fritz Kinna ja Hugo Neuman abikaasaga – Eckville’ist, Albertast. Fritz Kinna ja Hugo Neuman olid ühtlasi ka esimesed Välis-Eesti kongressi delegaadid, kes juba kodumaale jõudsid. Nad on Eckville’i Eesti seltsi esindajad.

Kodumaale saabujaist on paljud aastakümneid elanud võõrsil. Enamus neist jääb pikemaks ajaks kodumaale, kuna mõned jäävad alatiselt Eestisse elama. Tollirevisjon oli väga kiire ja asjalik.

Esialgu siirdusid kauged külalised oma sugulaste juure ja nad tulevad Tallinna tagasi enne Välis-Eesti kongressi, mis peetakse 21. ja 22. juunil.

Oodata on veel P.-Ameerikast suurem väliseestlaste ekskursioon “Gripsholmil”, mis väljub New Yorgist 28. mail ja “Batoryl” –  4. juunil. Need ookeanilaevad tulevad otse Tallinna ja esimene neist toob ligi 70 eestlast, teine umbes paarkümmend eestlast kodumaale. Välis-Eesti kongressiks tuleb ka teistest riikidest väliseestlaste ekskursioone.

Esimesi külalisi Välis-Eesti kongressile ja üldlaulupeole (1938). Päevaleht, 17. mai, lk 6.

60 eestlast Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ja Kanadast saabusid ookeaniaurik “Gripsholmil” Tallinna sadamasse laupäeval kell 4 peale lõunat. Kaugetele külalistele sõitsid aurik “Hansil” vastu Välis-Eesti ühingu esindajad, filmimehed, ajakirjanikud, ametivõimud ja orkester. Sadamas tervitas ameerika eestlasi suur rahvamurd lilledega ja elaguhüüetega. Kail laulis saabujaile kaks laulu Isamaaliidu segakoor. Jällenägemine kaua üksteisest lahus olnud omaste vahel kujunes südamlikuks ja meeleolurikkaks.

Enamik Ameerikast saabunud eestlasist on vanemad inimesed, mõnedel kaasas ka väikesed lapsed. Elatud on Ameerikas võrdlemisi rahuldavalt ja mõned saabunuist on isegi meie mõiste järgi kogunud korraliku varanduse, omavad maid ja maju. Paar meest on toonud kaasa oma autod ja üks abielupaar ostnud isegi kirja teel Tallinnas maja valmis. Suurem osa seekord kodumaale tulnud eestlastest sõidab mõne kuu järele Ameerikasse tagasi, kuna üksikud jäävad kodumaale, et siin elu sisse seada võõrsil kogutud kapitaliga.

Ameerika eestlased saabusid (1938). Lääne Elu, 13. juuni, lk 8.