Isamaaline päev Pärnus (1936)

Kohti filmis

Lydia Koidula monument

Monumendi autor on skulptor Amandus Adamson. Monument valmis 1929. aastal ning avati pidulikult sama aasta 9. juunil.
Pronksist kuju valati Itaalias Biscoia linnas, hall graniit on toodud Soomest. L. Koidulat on kujutatud inimsuuruses naisfiguurina ajastutruus rõivastuses kaugele vaatavana ja lüüraga õlal.
Monumendiesise platsi on kujundanud arhitektid E. Wolffeldt ja A. Niirberg.
Kuidas Pärnusse kerkis Lydia Koidula ausammas, http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8325 (14.04.2011).

Pärnu Vabadussõja monument Alevi kalmistul avati  16. juulil 1922. aastal. Monumendi autoriks on Amandus Adamson. Valmistatud raudbetoonist, külgedel pronkskujud. Esiküljel reljeef haavatud sõdurist Eesti lippu kaitsmas, ülal hoiab ingel palmioksa ja pärga. Tagaküljel leinav naine poja ja tütrega, külgedel madusid küünte vahel hoidvad kotkad. Samba nurkades suurtükitorud kuulidega, otsas vabaduse rist.
Pronks valati Ilmarise vabrikus. Kogumaksumus 900 000 marka.
Ausamba avamine vabadussõjas langenute ühishaual Pärnus (1922). Päevaleht, 17. juuli ,lk 1.

Isikuid

Oskar Kask (7. jaanuar 1898 Pärnu – 13. aprill 1942 Sverdlovski vangla) oli Eesti poliitik.
Kauaaegne Pärnu linnapea aastatel 1924-1936. Sündis 7. jaanuaril 1898. aastal Pärnus, suri vangistuses  Sverdlovski vanglas 13. aprillil 1942. aastal.
Võttis osa Eesti Vabadussõjast, pärast õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Linnapeaks saades oli ta noorim linnapea Eestis. Riigikogu saadik üle 10 aasta, aastail 1936-1940 sotsiaalminister.
Vahistati 1941. aasta juunis, suri vangistuses.
Oskar Kask, http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Kask (14.04.2011).