Hispaania kodusõjast osavõtnud jõudsid koju (1941)

Tallinna Hispaania vabadusvõitlejate-eestlaste kojujõudmine kroonikafilmis 

Nädalavahetusel läheb ekraanile Kinokroonika Tallinna Stuudio uus filmižurnaal, mille peateemaks on Hispaania vabadusvõitlejate-eestlaste kojujõudmine. Kroonikafilmis on jäädvustatud vabadusvõitlejate pidulik vastuvõtt Balti jaamas.
Samas kroonikas näeme ja kuuleme veel Eesti NSV kunstidekaadi ettevalmistusena teostatud eliitlaulukooride võistlusel meeskooride osas esikohale tulnud Tallinna Töölismuusika Klubi meeskoori A. Karindi juhatusel. Koor esitab helilooja E. Pätsi laulu „Jaan läeb jaanitulele“. /---/
Tallinna Hispaania vabadusvõitlejate-eestlaste kojujõudmine kroonikafilmis (1941). Sirp ja Vasar, 17. mai, lk 8.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19410517.1.8

Hispaania kodusõjast

Hispaania kodusõja veterani Nikolai Duplevski andmetel on Hispaanias 1936–1939 internatsionaalsetes brigaadides kindral Franco vastu võidelnud 200–300 eestlasest praeguseks Eestis elus vaid kaks–kolm.
Eesti ajutise asjuri Hispaanias Andres Undo sõnul ei ole Hispaanias sõdinud eestlastest veteranide kohta täpseid andmeid. “Sõja ajal kadus osa andmeid internatsionaalsetes brigaadides võidelnute kohta ka Hispaanias. Eestis ei soositud Hispaania sõtta minekut ja seetõttu võis nii mõnigi vale nime või isegi vale rahvuse all esineda,” rääkis Undo. “Osa jäi pärast sõda Euroopasse või emigreerus Ameerikasse.”
Ammas, A. (1998). Hispaania pension eestlastele. Eesti Päevaleht, 24. dets.
http://www.epl.ee/news/eesti/hispaania-pension-eestlastele.d?id=50766465 (03.05.2020).

Hispaania kodusõda ja Eesti

Osavõtt Hispaania kodusõjast oli Eesti kodanikele keelatud. 20. veebruaril 1937 andis riigivanem Konstantin Päts välja «Hispaania kodusõjast osavõtmise keelu seaduse», mis keelas Eesti kodanikel osa võtta Hispaania kodusõjast ükskõik millisel poolel, samuti ei tohtinud Eestis värvata vabatahtlikke kodusõtta ega teha kihutustööd. Sõtta värbajaid ja sõjast osavõtnuid tuli karistada «vangimajaga mitte üle 3 aasta» (RT, 17, 26. veebr. 1937).

Vabariiklaste poolel sõdis eri aegadel vabatahtlikena kuni paarsada eestlast. Andmed falangistidega koos sõdinute kohta on lünklikud. Hispaaniasse jõudsid vabatahtlikud salaja, üldjuhul läbi Skandinaavia maade, kus asus Eestimaa Kommunistliku Partei illegaalne Keskkomitee), Suurbritannia ja Prantsusmaa, aga ka muid teid pidi. Mindi üksikult ja väiksemate gruppidena, valdavalt ajavahemikus 1937. aasta algusest kuni 1938. aasta augustini. Eestlased sõdisid enamikus 12. Garibaldi-nimelises internatsionaalses brigaadis või 13. Dombrowski-nimelises interbrigaadis. Mõne eestlase sõjatee algas 11. interbrigaadis, mis ümberpiiratud Madriidile 1937. aasta alguses esimeste hulgas appi läks. Üksikuid eestlasi jagus ka muudesse väeosadesse.
http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kodus%C3%B5da (03.05.2020).

Vaata ka:

Ohman, V. (2017). Hispaania kodusõjas (1936–1939) osalenud eestlaste arv. Tuna, nr 1, lk 74–101, ill. http://www.ra.ee/tuna/hispaania-kodusojas-1936-1939-osalenud-eestlaste-arv/ (06.08.2020).