1. Jalaväerügemendi 20. aastapäeva tähistamine Narvas 24.-25.04.1937 (1937)

Pidustustest

Pidustused algasid laupäeva õhtul jumalateenistusega Peetri kirikus, kus jutlustas õpetaja Georg Kiviste, esinesid laulukoor ja solistid. Kell pool üheksa õhtul algas Hermanni kindlusest rongkäik tõrvikute valgusel läbi linna Vabadustammikusse. Inimesi kogunes Hermanni kindluse lähedale mitu tuhat.
Kui rongkäik orkestri saatel jõudis Vabadustammikusse, oli ilm juba pime. Tammikus oli süüdatud arvutu hulk tõrvikuid, mille vilkuv tuli nõlvakul jöttis võimsa mulje. Kogu rügement oli rivistatud üles. Lühikese kõne pidas rügemendi ülem kolonel Viltor Koern, misjärele toimus pidulik loendus. Kompaniiülemad lugesid ette Vabadussõja-aegse polgu koosseisu. Iga sõjas langenu mälestuseks kustutati üks tõrvik. Üsna pea olid kustunud sõdurite rivi ees tõrvikud. Pidulik loendus lõppes hümniga, mida laulsid kaasa sõdurid ja inimesed, misjärel liiguti jälle tagasi linna.
Pühapäeval kell 12 päeval peeti Peetri platsil paraad.
Kogu Narva 1. rügemendi aastapäeva ...(1937). Päevaleht , 26. apr, lk 5, ill.

1. Jalaväerügement

1. Jalaväerügement luges oma ajalugu 1. Eesti polgu moodustamisest 1917. aastal.
9. aprillil tegi Vene Kindralstaap telegraafilise korralduse, et kõik eestlased, ohvitserid ja sõdurid, kes teenivad Petrogradi sõjaringkonnas, viibimata saadetaks Tallinna. Hiljem laiendati see korraldus rinde osade peale.
Esimene salk Eesti sõjamehi registreeriti Tallinnas merekindluse staabi korraldusel Eesti polkude jaoks 12/25. aprillil. Nimelt 16 ohvitseri ja 13 sõdurit. See päev arvatakse Eesti rahvuspolkude asutamispäevaks.
1. Jalaväerügement oli Eesti kaadriväeosa asukohaga Narvas.
Rügemendi rahuaegsesse koosseisu kuulus staap, 3 pataljoni, sidekomando (4 jagu), pioneerikomando, suusk-jalgratturkomando (3 jagu), ratsakomando (2 jagu), töökompanii (2 rühma) ja ambulants, kokku 1713 meest ja 80 hobust.
1. Jalaväerügemendi koosseisu kuulus Oru lossi garnison.

1. Jalaväerügement, http://et.wikipedia.org/wiki/1._Jalav%C3%A4er%C3%BCgement (29.06.2011).
Eesti väeosade aastapäevad, http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?p=202601 (29.06.2011).

Vabadussõja lõpuks oli Eesti sõjaväes 4 diviisi (1.–3. ja soomusrongide diviis). Diviiside koosseisus oli 14 jalaväepolku (1.–9. jalaväepolk, Kuperjanovi partisanide polk, Sakala partisanide polk, Scoutspolk, Tallinna tagavarapolk ja Balti rügement) ning 10 üksikpataljoni (Kalevi Maleva, Katšanovi pataljon, Võru, Saaremaa ja 2. Tallinna kaitsepataljon; Tallinna, Tartu ja Viljandi kooliõpilaste pataljon ning inseneri- ja vahipataljon). Suurtükiväes oli 3 suurtükiväepolku (igaühes 6 välipatareid), 3 kindluse raskedivisjoni (igaühes 3–4 kindluspatareid) ja tagavaradivisjon kokku 356 suurtükiga.

Eesti Sõjamuuseum, http://www.esm.ee/ekv-vana/?id=11112&album_id=11156 (29.06.2011).

Isikud

Viktor-Johannes KOERN, 1. Jalaväerügemendi ülem 1936–1939. Sündinud 1892 Tartumaal, elukoht Tuleviku 9-4. Narva. EV kolonel, mitte küüditatud. Kaitseliit. Vabadusrist II/3. Isamaaliit. Langes 19.07.1941 Audru lahingus metsavendade juhina.

Viktor-johannes Koern, http://www.okupatsioon.ee/en/memento-2001/226-k-2001 (29.06.2011).