K. Päts külastab Eesti Naisliidu tütarlaste internaati Tallinnas 7. märtsil 1937. aastal (1937)

Ajakirjandusest

"Eile oli Naisliidu esimese tütarlaste internaadi pidulik avamine Kadriorus, endises Jaan Poska majas. Kuna maja annetas Naisliidule internaadi avamiseks riigivanem, siis viibis riigivanem isiklikult avamisel./.../
Oma tervituskõnes riigivanem ütles, et kui Jaan Poska maja läks müügile, siis oli temalt küsitud, mis teha selle meie suurima riigimehe mälestusega seotud elamuga. Parimaks lahenduseks oli Naisliidu esildusel saanud maja üleandmine tõusvale noorsoole, lootuses, et majas valitseks sama vaim, mis valitses temas Jaan Poska ajal. See on esimene selline noorsoo ühiskondlik ühiselamu, ütles riigivanem, silmas pidades suurt vajadust nende järgi on kavatsus neid avada veelgi, mõni ka poisslastele ja uusi tütarlastele."
Tütarlaste internaadi pidulik avamine (1937). Päevaleht, 8. märts, lk 3.

Katkend Poska maja brošüürist, mida on avaldanud ka EPL ja ENaisliit:
"Poska 8 maja on tuntud eelkõige silmapaistva riigitegelase Jaan Poska kauaaegse elukohana. (Jaan Poska oli esimene eestlasest Tallinna volikogu esimees ja välisminister.) Pärast tema surma asus selles majas hiljemalt 1920. aastate lõpust kuni 1930. aastate keskpaigani Itaalia saatkond. Samas oli ka Itaalia saatkonna kantselei ning majas olid ka Itaalia saadikute korterid. Hiljem kolis saatkond Pärnu mnt 76 majja.
1930. aastate teisel poolel läks hoone Eesti Naisliidu omandusse. Suuremas majas oli esimesel korrusel kaks korterit (14 elutuba), mida kasutati Eesti Naisliidu tütarlaste internaadina. Väiksemas majas asus esimesel korrusel ladu ning pööningu korrusel oli kaks korterit...."
Tegemist on tsaariaegse, historitsismi kalduva kuurortliku, nn koloniaalstiilis puitvillaga. Selliseid pole palju säilinud. Majal on põnevaid elemente – näiteks ettekäivad vanad päikeserulood lõunapoolsete akende ees. Selliseid päikesekatteid koos karpide ja kerimismehhanismidega ei leia enam kusagilt.
Nõukogude ajal oli majas sõjalis-sportlik klubi ja Eesti taasiseseisvumisest alates seisis hoone tühjalt. Restaureerimise käigus vahetati välja suur osa seintest, peaaegu kõik laed ja põrandad.
24. jaanuaril 2008 jõudis lõpule maja restaureerimine. Maja kuulub Tallinna linnale ja seal on ruumid Jaan Poska muuseumile.
Arjakas, K. (2006). Linnavalitsus päästab Jaan Poska maja. Postimees, 2. mai.
Eesti Elu. Tartu rahu sõlmija Jaan Poska maja on taastatud, http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=18920, 23.06.2011.
Nerman, R. (2007). Poska tänava majad pakatavad kultuuriloost. Postimees, 16. nov.

Isikuid

Marie Reisik (06.02.1887 Kilingi-Nõmme - 03.08.1941 Tallinn), naisliikumistegelane. Lõpetas 1904 Pärnus gümnaasiumi, sai 1908 Pariisis Alliance Francaise'i kursustel prantsuse keele õpetaja kutse. Töötas aastast 1909 õpetajana Tartus ja Tallinnas. Oli Eesti naisliikumise algatajaid ja ideolooge. Kuulus 1907-18 asutajaliikmena Tartu Naisseltsi juhatusse, toimetas 1911-18 seltsi ajakirja "Naiste Töö ja Elu". Juhatas 1920-40 Eesti Naisliitu ja oli 1926-32 selle häälekandja "Naiste Hääl" vastutav toimetaja. Osales 1935 Eesti Naisliidu Kodumajanduse Inst-i ja sotsialkooli rajamises, töötas neis õpetajana ning juhatas neid 1936-40. Oli 1927-40 Eesti Haridusliidu juhatuse ja 1936-40 Kodumajanduskoja liige.
Asutava Kogu ning IV ja V Riigikogu liige.
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 424.