Harju noorkotkaste ja kodutütarde lipupäev (1937)

Kodutütred

1932. aastal kaitseliidu juurde loodud tütarlaste vabatahtlik skautlik organisatsioon. 1939 oli rühmades kokku 19601 liiget. Likvideeriti 1941. ja taastati 1991. aastal. Tegevuse eesmärk on kasvatada isamaalist meelsust ning valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust, süvendada armastust oma kodu ja isamaa vastu, arendada vaimseid ja kehalisi võimeid. Peavanemaks aastail 1933-1940 Salme Pruuden.
Eesti entsüklopeedia (2003). 12 kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 230.

Isikuid

Artur Soomre (kuni 1936 Sommer, 02.06.1890 Helme – 22.09.1940) –  usuõpetuse õpetaja, pastor, kirjamees. 1919-25 Tallinna Kaarli koguduse pastor, 1925-31 Konsistooriumi assessor, 1935-39 ka Põhja vikaarkonna piiskoplik vikaar Asutas 1923. aastal ajakirja Eesti Kirik.
Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK, www.valgark.ee/isik/index.php?id=417 (14.08.2011).

Salme Pruuden (12.05.1896 Viljandimaa – 16.06.1993 London) - pani aluse Eesti Kodutütarde organisatsioonile aastal 1932. Algul oli Salme Pruuden Tartu ringkonnavanem, peale seda juba peavanem. Tema teeneks on Kodutütarde organisatsioonilise struktuuri väljatöötamine, selle tegevuse suundade seadmine, kokkutulekute organiseerimine jne. 1996. aastal valati pronksi ja paigaldati Viljandisse Köleri puiesteele Salme Pruudeni portreebüst.
Eesti Kaitseliidu Kodutütred, http://www.kodutytar.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=51 (12.08.2011).

Ajakirjandus sündmusest

Pühapäeval oli Vabaduse väljakul uute lippude üleandmise toiming Harju noorkotkaste malevale ja kodutütarde ringkonnale. Kokku anti üle 33 lippu, neist 31 rühmadele, üks maleva ja teine ringkonna noortele. Lipupidustusteks oli Tallinna saabunud ligi 2200 noorkotkast ja kodutütart.  Kell 10.45 algas kogunemine ja rivistumine Vabaduse väljakule, kus  noored täitsid peagi kogu väljaku. Uued lipud olid rivistatud keset väljakut, kus asetses ka kõnetool ja mikrofon. Aukülaliste seas oli rohkesti noorsootegelasi ja nende juhte. Kell 11.30 jõudis kohale noorkotkaste peavanem kindral Laidoner, keda tervitati “Porilaste marsiga”. Pärast seda, kui  peavanem oli tervitanud kõiki üksusi, toimus lippude õnnistamine.

Luteriusu kombe kohaselt viis vaimuliku talituse läbi piiskopi asetäitja vikaarõpetaja Soomre. Järgnes metropoliit Aleksandri päevakohane kõne. Seejärel löödi naelu lipuvardasse ja öeldi tervitusi. Kindral Laidoner pidas noortele kõne, milles tuletas meelde lipu tähendust ja kohustusi selle vastu ning lõpetas sõnadega: “Olge alati valmis isamaa heaks!” Pärast teda kõneles kodutütarde peavanem S. Pruuden. Lõpuks marssisid noorkotkad ja kodutütred mööda oma peavanematest ja aukülalistest. Pidulikku sündmust oli jälgimas sama palju inimesi kui tavaliselt vaid suurte kaitseväeparaadide puhul.
Harju noortele anti üle 33 lippu (1937). Päevaleht, 7. juuni, lk 5.