Avaleht » Filmiliigid

Väiksed kiskjad (1937)

Eesti Kultuurfilmi ringvaade, 1/8

Filmikroonikad Kestus: 03:09

Huviinfo

Toonasest ajakirjandusest

"Reede õhtuse rongiga /02.10.1936/ saabus Tartu kuulsa Hagenbecki loomaaia üks osakond. Nimetatud loomaaed asub Hamburgis ja osakonnad liiguvad ringi üle kogu Euroopa. Tartu jõudnud osakond esines suvel Pärnus ja selle järel poolteist kuud Tallinnas. Tartu saabusid kogusummas 9 vagunitäit loomi. Nende hulgas 3 elevanti, 4 kaamelit, 6 jääkaru, 7 harilikku karu, 3 lõvi, hüäänesid, terve vagunitäis igasuguseid ahve ja teisi loomi. Loomaaed on valinud oma asukohaks Saksa Käsitööliste Seltsi aia, kuhu Tallinnast on tulnud ka "Tivoli". Õhtuti korraldatakse loomaaias dressuurakte. Loomaaed jääb Tartusse umbes kaheks nädalaks."
Elevandid, kaamelid ja lõvid saabusid Tartu (1936). Postimees, 3. okt, lk 7.

Hagenbecki loomaaed, mis praegu viibib Tartus, sai eile õhtul täiendusi oma väljapanekutele. Nimelt saabus kohale Rootsist Taani kaudu 9 tiigrit ja ühes nendega tuli ka tuntud taltsutaja Franz Talmann, kes juba varemaltki Tartus olnud. Loomaaed peatub Tartus vähemalt veel nädala. Tartust sõidetakse edasi arvatavasti Petserisse ja sealt teistesse eesti linnadesse.
Saabus 9 tiigrit (1936). Postimees, 7. okt, lk 7

/.../7. oktoobril 1936 külastas Postimeest noor tiigripaar – kaks 3,5-kuust kutsikat, kes olid sündinud suvel Rootsis. Nendega oli kaasas tuntud tiigritaltsutaja Franz Talmann. /.../
Tiigrikutsikad Postimehes (1936). Postimees, 8. okt, lk 7 (piltuudis).

Hagenbecki rändtsirkus-loomaaed

Loomaaia eelkäija on rändtsirkus. 1907. aastal asutas Saksamaa ettevõtja, Carl Hagenbeck, Tierpark Hagenbecki loomaaia Hamburgi. Seda tuntakse kui esimest loomaaeda, kus ei kasutatud puure, vaid avatud ala, mis olid ümbritsetud vallikraavidega.
[Hagenbecki loomaaed-räntsirkus külastas Eestit igal aastal ja viibis lisaks Tallinnale ka teistes linnades - Tartus, Pärnus, Narvas jm.].
Loomaaed, http://et.wikipedia.org/wiki/Loomaaed (11.07.2011).

Tallinna loomaaed

Tallinna loomaaia asutajaks võib pidada ilvesepoega, kes oli 1927. aastal Helsingis laskmise maailmameistrivõistlustel Eesti võistkonna auhinnaks. Samal ajal viibis Tallinnas rändtsirkuse-loomaaedade omanik Wilhelm Carl Hagenbeck, kelle õhutusel ehitasid kohalikud ilvesepuuri ümber muidki ehitisi. Riiklikult tegutseva loomaaia pidulik avamine toimus 25. augustil 1939.
Paikre, E. (1999). Loomaaed avab juubeliks uhiuue troopikamaja. Postimees, 24. aug, http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/08/24/uudised.shtm (14.08.2011).


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm