Noor pensionär (1972)

Filmi saamisloost

2011. aastal ilmunud Sulev Nõmmiku elulooraamatus on kirjeldatud filmi saamislugu järgmiselt:

„Filmi idee pärineb Ervin Abelilt, kes kirjutas ilukirjandusliku loo ja andis selle Nõmmikule lugeda. Säilinud filmistsenaariumile on Sulev Nõmmik kirjutanud: „Kallis noor sõber Ervin Abel! Õnnitlen sind väga hea stsenaariumi puhul, me läheme välja Oscarile. Siira lugupidamisega Sulev Nõmmik. 18. jaanuar 1971, Tallinn.“

Ervini loo põhjal panid Nõmmik ja Vetemaa kirja kaskaad-komöödia (tummfilm sisemonoloogidega), kus näitlejate väljendusvahendiks oli ainult füüsis, žestikulatsioon ja miimika. Selle põhjal valmis pooletunnine tummfilm, mis erineb oluliselt hilisemast pikast mängufilmist.“
 /---/
Moskvast esialgsele stsenaariumile heakskiitu ei saadud: „Mis Moskvast siis öeldi? Kõigepealt küsiti, kas tänapäeva elu võib nii arhailise stiiliga ekraanile tuua. Leiti, et võib küll, sest loos on olemas satiiriline mõte, kus naerdakse välja ema, kes keelab lapsel tegelda teda huvitava lennundusega ning sunnib tütart vägisi kunsti juurde. Kuid loos ei olevat karaktereid, on maskid; tegevus tunduvat kunstlikuna. /---/ Tuleb tunduvalt lühendada stsenaariumi, siis võib-olla saab sellest ekstsentriline komöödia muusikalise revüü elementidega.“
/---/
Stsenaariumi põhjaliku ümbertöötamise käigus loobuti ka kaskaad-komöödia žanrist realistliku karakterkomöödia kasuks. Võtted sujusid plaanipäraselt ja detsembris 1972 oli filmi signaalkoopia läbivaatus.
Täpsemalt:
Kordemets, G., Tuuling, A. (2011). Tippaeg: Noor pensionär. Rmt: Sulev Nõmmik: „Kui näeme, siis teretame!“. Tallinn: Tänapäev, lk 195-200.

Eesti Telefilmi toimetuskolleegiumi protokollist peale filmi läbivaatust 22.12.1972:
Jüri Müür: "Film kohati tempovaene. /---/ Vaese mulje jättis klaveri kukkumine. Võtta pildist välja..."
Sulev Nõmmik: "Klaver ei läinud katki, proovisime küll mitu korda..."
Endel Haasmaa: „Usun, et televiisori ekraani nõuetele film vastab.“
ERR, filmitoimik "Noor pensionär", nim 7, sü 215.

Sulev Nõmmik ise oma filmist 20 aastat hiljem:
„Komöödia „Noor pensionär“ on selline, mida ma ise vaadata ei taha. Kui see tuleb, põgenen vannituppa. Selle tummvariant – tšaplinaad – põles omal ajal ära. See oli küll hea.“

Tõe huvides tuleb märkida, et filmilao 1976. aasta põlengus hävinuks arvatud tummfilmiversioon leiti hiljem siiski üles, ning seda on Eesti Televisioonis ka näidatud.
Kordemets, G., Tuuling, A. (2011). Tippaeg: Noor pensionär. Rmt: Sulev Nõmmik: „Kui näeme, siis teretame!“. Tallinn: Tänapäev, lk 199-200.

Filmile tagasivaatavalt

Tegemist on Eesti kontekstis n-ö kultusfilmiga, kust pärineb enam-vähem loendamatu hulk lendlauseid ja “paroole”. Iga Eestis ja eesti kultuuris kasvanud teab mõnda. Filmi peaosas särab umbes 40-aastane Ervin Abel (1929-1984), parimas vormis. /---/

“Noor pensionär” räägib omaaegse ENSV ühiskonna kohta mõndagi. “Noor pensionär” ei ole lihtne film. Mis võiks olla filmi keskne teema? Küllap meheidentiteet. Film püüab defineerida meheks ja isaks olemist — ja selle kaudu (paratamatult) ka muid sooidentiteete ning perekonda ja abielugi.

Filmi peategelaseks on keskealine töötuks jäänud vallaline mees, kes püüab leida töö ja ühtaegu luua lähisuhte. On väga huvitav, kuidas Ervin Abel suudab kommunistliku Eesti ühiskonnas mängida populaarseks, lausa cool‘iks n-ö pehme mehe, kellesuguseid sovetlik seadusandlus ju otse ei keelanud, kuid traditsioon jätkuvalt taunis. Ja Abeli saavutus on tõesti imekspandav, sest režissööri valitud “pehme mees” on nii pehme, et kaugemale minna olnuks Brežnevi-aegses Eestis vist päris raske.
Aabrams, V. Aktuaalne pensionär (2007). blogi:Tsitronkollane, 4. dets, http://tsitronkollane.wordpress.com/2007/12/04/aktuaalne-pensionar/ (28.11.2012).

Moskvas film siiski läbi ei läinud: olevat palagan ja takkapihta veel ebaprofessionaalselt tehtud. Võib vaid oletada, kui palju mõjutas otsust filmi läänelik olme: vaadakem kas või Lia Laatsi uhket korterit...
Tuumalu, T. (2004). Igavesti noor pensionär. Postimees: Arter, 17. juuli, lk 20.

Eesti filmiklassika

21. aprillil 2012 alustas ilmumist Eesti Päevalehe DVD-sari „Eesti filmiklassika“! See filmisari on eesti filmi sajanda sünnipäeva vääriline sündmus, mida on oodatud juba aastaid. DVD-plaatidele jõuab 45 palavalt armastatud mängufilmi, millest moodustuv sari koondab endas meie kultuuripärandi tähtsamaid tüvitekste mängufilmi valdkonnas. Tulemuseks on filmikollektsioon, mis kuulub aukohale igas Eesti kodus!

„Noor pensionär“ on filmiklassika-sarja 40. film, ilmunud 19.01.2013.