Riigimetsa korraldamine (1937)

Toonasest ajakirjandusest

Metsaühingute Liit valmistab kultuurfilmi

Eesti metsaühingute Liidul on juba pikemat aega kavatsus valmistada suurem kultuurfilm meie metsadest ja metsamajandamisest. Nüüd on filmi sisu üldkava töötatud välja ja filmi valmistamise asjus lepitud kokku ühe operaatoriga. Filmi üldpikkus tuleb 2000 meetrit, seega kujuneb sellest üks suuremaid kultuurfilme, mis meil valmistatud.
Metsaühingute Liit valmistab kultuurfilmi (1935). Vaba Maa, 13. juuni, lk 8.

Rubriigist: Lühiteateid kodumaa filmi alalt

Volveti piirkonnas algavad lähemal ajal ülesvõtted suure metsafilmi valmistamiseks Metsaühingute Liidule. Mujal on samast filmist juba tehtud osa ülesvõtteid.
Lühiteateid kodumaa filmi alalt (1935). Vaba Maa, 20. juuni, lk 8.

Riigivanem vaatas Eesti metsafilmi

Põllutööministeeriumi poolt demonstreeriti laupäeval kell 2 pärastlõunal kino "Gloria-Palace´is" kutsutud külalistele filmi "Eesti metsamajandus". Filmi laskis valmistada Eesti Metsaühingute Liit, väntasid opraatorid A. Hirvonen ja ins. H. Viikmann.
Filmi demonstratsioonile ilmusid: riigivanem K. Päts, kaitsevägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner, peaministri asetäitja K. Eenpalu, põllutööminister N. Talts, sotsiaalminister O. Kask, sõjaminister kindral P. Lill ja rohkesti juhtivaid riigiametnikke ja seltskonnategelasi.
Film jooksis 1 tund ja 20 minutit ja vaatajad jäid filmiga üldiselt rahule.
Filmi sisust võib märkida ülevaadet Eesti maapinna koosseisust, selle juures vaateid iseloomustavamatest maastikkudest, nagu Taevaskoda, Põhja-Eesti pankrannik jne. Antakse ka ülevaade meil kasvavatest puuliikidest...
Filmi pikkus on 2500 meetrit. Puuduseks võib märkida vahest seda, et film ei ole puht õppefilm ega ka vaatefilm. Selle tagajärjel on pakutud väga palju materjali, mis omakorda on sundinud andma üksikuid stseene liig lühidalt. Ka tehniliselt on filmis nõrku võtteid, pealegi kuna on filmitud nähtavasti meie oludest tingitult odava aparaadiga, mille tõttu suur osa võtteid olid tuhmid. Kuid peame arvestama seda, et välismail läheb kultuurfilmist vändatud lindist 20 meetri kohta 1 meeter linale, meil aga väikese töötasu tõttu võib praaki olla vahest üks kümnendik meetri kohta.
Operaator Pätsi ateljees on filmile sünkroniseeritud juurde ka muusika Eesti viisidest. Eesti esimene pikem kultuurfilm kui esimene sellesarnane katse on igatahes küllalt rahuldav.
Riigivanem vaatas Eesti metsafilmi (1937). Uus Eesti, 31. jaan, lk 2.

Tihemetsa - Voltveti metsakoolist tänaseni

Voltveti mõis Tihemetsas

Voltveti (ka nimega Tignitz) mõisa kohta on teateid 1563. aastast. See olevat tekkinud küla asemele, mille venelased olevat maha põletanud. Juba enne Liivi sõda oli olemas Kärsu (Kerseli) mõis. Esimest korda on kirjalikes allikates mainitud 1601. aastal (Tikanisze).
1631. aastal omandas mõisa rittmeister Dietrich Wolffeldt, kelle nimest on hiljem tuletatud mõisa nimi Voltveti. Wolffeldtide suguvõsa käes püsis mõis kuni 1737. aastani, millal Karl Ernst von Wolffeldt müüs mõisa 5200 taalri eest Martin Friedrich von Krüdenerile. 1744. aastal pantis see mõisa 1500 taalri eest Pärnu raehärrale Jacob von Dohrenile.
1786. aastal läks Voltveti mõis ostu teel Bernhard von Stryckile (1746 - 1829), kelle suguvõsa käes püsis see kuni riigistamiseni 1919. aastal. Voltveti viimase paruni maamarssali Heinrich Eduard Karl von Stryk'i ideeks oli luua Balti hertsogiriik. Ta käis selle mõttega koguni Berliinis. Kui sakslased 1918. aastal kaotasid, käis ta sama ideega Londonisse. Parun oli Eestimaa esimese auto omanik. Eesti Vabariigi maareformiga jagati Voltveti mõisa maad asunikele.
Voltveti mõis oli metsamõis, kus põllumaad metsaga võrreldes oli vähe. Tollest ajast on pärit kõnekäänd ideaalse mõisa kohta –  kui oleks Viljandi põllud, Õisu heinamaad ja Voltveti metsad, siis saaks sellest maapealne paradiis.

Koolilugu

1925 – 1939 Voltveti Metsakool
1939 – 1944 Tihemetsa Metsatehnikum
1944 – 1959 Tihemetsa Metsatehniline Tehnikum
1959 – 1961 Tihemetsa Põllu – Metsamajandustehnikum
1961 – 1968 Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum
1968 – 1993 Tihemetsa Sovhoostehnikum
1993 – 2003 Tihemetsa Põllumajandustehnikum
2003 Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekoht
Täpsemalt:
Koorep, P. Tihemetsa - Voltveti metsakoolist tänaseni, http://www.innove.ee/12518 (30.06.2011).