Lipu annetamine Aegna merekindlusele (1928)

Toonasest ajakirjandusest

Tallinna eelpostil

"Pühapäeval said Aegna saare väeosad kingituseks Harjumaa rahvalt kaunisti väljaõmmeldud siidilipu. Lipu annetamise puhul oli saar enesele õige piduliku välimuse võtnud: laevasadamast kuni platsini olid kõik tähtsamad hooned ja kohad roheliste vanikute ehtes. Päev oli pidupäevaks tervele saarele, kus nüüd asuvad ainult sõjaväelased ja nende omaksed.
Külalistena olid saarele sõitnud riigivanema asetäitja A. Kerem, sõjaministri k.t. kindral Tõrvand, merejõudude juhataja adm. Salsa, Harju maavalitsuse esimees R. Kuris, liikmed P. Johanson ja M. Kruusimaa, mitmed Harju maavolikogu liikmed, kümmekond vallavanemaid Harjumaalt, sõjaväe osade, kaitseliidu, ajakirjanduse ja mõnesuguste organisatsioonide esitajad. Pidustused algasid lipu annetamisega ja õnnistamisega paraadi platsil, mille lõpul väeosad paraadimarsil riigivanema asetäitja eest mööda läksid. Selle järele oli kasarmutes kaetud ühine laud kohalikule karnisonile ja kutsutud külalistele, kuna daamid teises ruumis einet võtsid. Lauas peeti rida kõnesid, milles kriipsutati alla seda ühtmeelt, mis valitsemas rahva, tema usaldusmeeste ja kaitseväe vahel.
Siis tehti ringkäik saarel ja anti külalistele võimalus tutvuneda tähtsamate kindlustustega. Vaatajad said veendumuse, et Tallinna kaitsemine mere poolt on kindlates kätes.
Spordiplatsil näitasid sõdurid karnisoni orkestri saatel terve rea gruppharjutusi ja piramiide, mis kõik kestvate kiiduavaldustega vastu võeti. Mõnesugused kergemad koomilist laadi kandvad võistlused ja tõkkejooks sünnitasid külalistele rohkesti lõbusat meeleolu.
Kui veel ohvitseride kasiino ruumides külalistele kohvi ja puuvilja oli pakutud, ruttasid nad sadamasse, et kell 6 uuesti laevaga Tallinna tagasi sõita, kaasa viies saarelt kõige paremaid mälestusi.
Saarel enesel kestsid aga pidustused hilja õhtuni. Kanti ette kohalikkude tegelaste poolt õige lõbusas tujus naljamängukene „Laenatud naine”. Õhtul lõid noored muusika saatel lõbusasti tantsu."
Tallinna eelpostil (1928). Vaba Maa, 24. juuli, lk 5.

Aegna merekindluse uus lipp

Lipp on Schweitsist tellitud siidiriidest, mis ei muutu ilmastiku mõjul. Lipu ühel küljel on riigivärvid vapiga ja pealkiri: “Eesti kodu kaitseks”. Teisel küljel on merikindluse kujutus kahe kahuriga ja ankruga. See külg on meriliiva karva oraansh. Lipu nurgas on Harjumaa vapp. Lipu valmistas Kehtna kõrgema majapidamiskooli käsitöö õpetajanna prl. Ormisson kahe sama kooli kasvandiku kaasabil. Lipp on väga ilus ja tikandustöö peen. Lipu valmistamiseks kulus 1293 töötundi. Lipp läks maksma 85 tuhat senti.
Uus lipp Aegnasaare merekindlusele (1928). Päevaleht, 24. juuli, lk 5.

Metropoliit Aleksanderi ametijuubel

5. detsembril võib metropoliit Aleksander tagasi vaadata 15 a. kestnud tööle Eesti apostl.-õigeusu kiriku kõrgema ametikandjana.
14. jaanuaril 1919 enamlased tapsid Tartus Krediitkassa keldris esimese eesti apostliku õigeusu piiskopi Platoni. Tema järeltulija kandidaadiks valiti kiriku täiskogus üksmeelselt Pärnu preester Aleksander Paulus. Eesti ap.-õigeusu sinod asus seisukohale, et iseseisvas Eestis peab olema iseseisev ap.-õigeusu kirik ja esitas ühes vastava seletusega oma kandidaadi Moskva patriarhile õnnistamiseks. Patriarh Tihon ühines sinodi seisukohtadega piiskopi kandidaadi küsimuses, andis temale kohe peapiiskopi nimetuse ja oleks ise ka Tallinnasse tulnud teda ametisse õnnistama, kui mitte Nõukogude võimud ei oleks väljasõidu ära keelanud. Patriarhi korraldusel õnnistati siis peapiiskop Aleksander ametisse varem juba Eestisse tulnud Pihkva peapiiskopi Euseebiuse ja Soome piiskopi Serafimi poolt, nimelt 5. dets. 1920. a. peakirikus Tallinna Toompeal.
1923. a. sõitis peapiiskop Aleksander isiklikult Konstantinoopolisse ja tuli sealt tagasi juba ametliku aktiga, millega eesti ap.-õigeusu kirik tunnistati iseseisvaks metropooliaks ja tema juhtivale piiskopile, nüüd juba ametliku nimega metropoliidile, anti õigus ametisse õnnistada teisi piiskoppe eesti ap.-õigeusu kirikule ja koos teiste sama kiriku piiskoppidega, kirikuteenritega ning rahvaga korraldada kirikuasju oma äranägemise järele.
Metropoliit Aleksander sündis 1872. a. ja on sellega 63-aastane. Tema kiriku liikmed, neid on üle kahesaja tuhande, nii eestlased kui venelased, suhtuvad temasse kohase austusega. Teda kutsutakse ka väljapoole Eestit toimima piiskoplikult. Nii käis ta Läti ap.-õigeusu sinodi kutsel läinud aastal Riias sealset piiskoppi Jaani matmas ja tänavu septembrikuus Soomes, Soome valitsuse kutsel, ametisse õnnistamas teist ap.-usu piiskopit, Soome ap.-usu koguduste juhti.
Metropoliit Aleksanderi ametijuubel (1935). Postimees, 3. dets, lk 5.

Isikuid

Friedrich Wilhelm Constantin Stockholm (1.10.1884 Tartu – 26. detsember 1968 Sydney) oli eesti vaimulik. Ordineeriti õpetajaks 22. jaanuaril 1912. Oli 1912–1914 Tallinna Toompea Kaarli koguduse abiõpetaja, 1914–1918 Peterburi Jaani koguduse abiõpetaja, 1919–1944  Tallinna Toompea Kaarli koguduse II pihtkonna õpetaja.
Lisaks kogudusetööle oli tal ka mitmeid muid ametikohti. Veebruaris 1919 loodi Johan Laidoneri korraldusel Eesti Kaitseväe juurde sõjaväepastori ametikoht. Sama aasta märtsikuus kinnitati sellele kohale kaks esimest vaimulikku: Jakob Kukk ja Friedrich Stockholm. Mõne aja pärast nimetati ta sõjaväeõpetajate juhatajaks (tänapäeval peakaplan) tiitliga "sõjaväeõpetajate seenior". Sõjaväes teenis ta ka pärast Vabadussõda osalise ajaga kuni aastani 1940. Ta oli tegev ka Punases Ristis - Eesti Punase Risti Peavalitsuse liige ning Eesti Punase Risti hoolekande ja lastevarjupaikade osakonna juhataja. Oli tegev usuõpetajana mitmes koolis: lühemat aega Tallinna Linna Kommertskoolis ja Elfriede Lenderi Tütarlaste Eragümnaasiumis ning pikemat aega Tallinna Poeglaste Gümnaasiumis.
1944 suvel lahkus ta koos perega Saksamaale. 1944–1948 elas ta Saksa­maal, hooldades ja teenides põgenikke Jenas, Heiligenstadtis, Göttingenis ja Oldenburgis. Novembris 1948 jõuab 64-aastane õpetaja Stockholm koos perega Sydneysse. 14. novembril 1948 pidas ta Sydneys esimese teenistuse. Sidney Jaani koguduse õpetaja oli ta 1948–1960. Aastal 1960 siirdus ta emerituuri. Ta suri aastal 1968 ning on maetud abikaasa ja pastorist poja Uno kõrvale Rookwoodi surnuaiale.
Friedrich Stockholm, http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Stockholm (20.08.2011).
Vt ka: Keel, K. (2000). Kristus üksi annab jõudu meie tööle ja elule. Sulane, nr 4.

Metropoliit Aleksander (kodanikunimega Aleksander Paulus) (2.02.1872 Uue-Vändra vald, Pärnumaa – 18.10.1953 Stockholm). 1894. a lõpetas Riia vaimuliku seminari. 1901. a pühitseti diakoniks, seejärel preestriks. Aastail 1923-1953 oli Tallinna ja kogu Eesti metropoliit. 20.09.1944 emigreeris Saksamaale, sealt 1947. a edasi Rootsi, kus asus elama Stockholmi. Aastail 1944-1953, kuni oma surmani oli Eesti apostlik-õigeusu pagulaskiriku pea.
Vt ka: Heljas, M.-A. (2003). Eesti Apostlik Õigeusu kirik. Sünnilugu. Kultuur ja Elu, nr. 4.

August Kerem (11.10.1889 Karula v. - 28.05.1942 Sverdlovski obl.), riigitegelane, erialalt agronoom. Lõpetas 1916 Riia Polütehnilise Instituudi põllumajandusosakonna, osales I maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas. Juhtis 1919-20 Põllutööministeeriumii maakorralduse peavalitsuse juhatajana ning 1920, 1923-25 ja 1929-31 põllutööministrina maareformi teostamist, oli 1927-28 riigivanema asetäitja, 1926-28 teede- ning 1931-32 ja 1932-33 kaitseminister, 1933-40 oü. "Mootor" direktor. Seoses hävitajate "Lennuk" ja "Vambola" Peruule müümise tehinguga süüdistati Keremit pistise võtmises; kohus mõistis ta õigeks. I-V Riigikogu liige. Nõuk. okupatsioonivõimud arreteerisid ta 1941, lasti vangilaagris maha.
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd.: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 153.