Autode võidusõit (1923)

3. üleriikline autode ja mootorrataste võidusõit (pikamaasõit) 15. juulil 1923.

Pikkus 153 kilomeetrit, Tallinn - Orgita - Rapla - Tallinn. Korraldajaks Eesti autoomanikkude ühisus. Osales 7 autot ja 3 mootorratast. Katkestas 1 auto ja 2 mootorratast.

Autod:

Nr. 1 - BUICK 15 hj, juht ja om. Jul. Johanson; üldvõitja, 2. grupi (14-17,9 hj) võitja, aeg 2:16; O. Raudsepa rändkarikas, Autoomanike ühisuse rändkarikas suurima kiiruse eest.
Nr. 2 - DELAHAYE, juht Wold. Johanson, om. Jul. Johanson; 2. gr. teine, aeg 2:35:50.
Nr. 3 - OPEL, juht ins. John, om. Konzentra; 3. gr. kolmas, aeg 6:12:48.
Nr. 4 - STEYR 12,6 hj, juht Gordejew, om. V. Schneider & Co; üldarvestuses teine, 3. gr. (10-13 hj) võitja,   aeg      2:22:50; O. Raudsepa rändauhind kiireima ja puhtaima sõidu eest, Autoomanike ühisuse rändauhind hõbekann ja püsiauhind hõbepokaal.
Nr. 5 - FIAT, juht ja om. Oja; 3. gr. teine, aeg 2:37:48.
Nr. 6 - SELVE, juht Ott, om. F. Badendieck & Ko; üldarvestuses kolmas, 4. gr. (6-9,5 hj) võitja, aeg 2:25.
Nr. 7 - APOLLO, juht ja omanik Mõttus; 5. gr. (3-5,9 hj), sai vigastada, katkestas.
Eesti antiikautode galerii, www.eag.unicweb.ee/ewrallid.html (11.08.2011).

Mootorrattad.
Lõpetas kolmest üks: HARLEY DAVIDSON, juht ja omanik A. Tutt (4:35:30).
3. autode võidusõit (1923). Päevaleht, 17. juuli, lk 4.

Isikuid

Julius Johanson, ka Johannson (05. 04.1880 Tallinn – 18.05.1942 Tallinn), autosportlane. Võitis 1912 Tallinna–Märjamaa–Tallinna võidusõidu. Sai 1922 ja 1923 II ning III üleriiklikul autode ja mootorrataste võidusõidul, 1926 ja 1935 ühe kilomeetri võidusõidul ning 1926 pikamaavõidusõidul esikoha, 1924 tuli IV üleriiklike autode ja mootorrataste võidusõidul kolmandaks. Püstitas 1935 Eesti rekordid: kiirussõidus 160 km/h ja maastikusõidus 156 km/h. 1930 osales koos August Zimmermanniga Monte Carlo tähesõidul. Kuulus spordiseltsi Kalev, Eestimaa Jalgratturite Seltsi, Eestimaa Spordiseltsi Union ja Tallinna Veeremängu Klubisse. Oli Eesti esimese auto (1902 ohvitser Fjodorovi ostetud Panhard-Levassor) juht, hiljem autotöökoja omanik. Eesti Autoklubi asutajaliige ja põhikirja koostaja (1924). Tegutses ka autospordikohtunikuna.
ESBL, www.spordiinfo.ee/ESBL  (11.08.2011).

Toonasest ajakirjandusest 

4. grupi 1. auhinna sai auto Selve autojuht Ott, kes sõitis ilma vigadeta 2 t 25 min, omandas kuldmärgi auto küljes kandmiseks. Väiksejõulisel autol omandatud kiire ja puhta sõidu eest ning poole väiksema bensiinikulu eest, annetati autojuht Ottile autojuhtide ühingu poolt rinnamärk ja tammelehtedest pärg.
3. üleriikline autode ja mootorrataste võidusõit (1923). Vaba Maa, 17. juuli, lk 6.