Noorte Kotkaste päästaap näitab katkendeid Noorte Kotkaste tegevusest (1931)

Noored Kotkad

Noored Kotkad on Kaitseliidu skautlik noorteorganisatsioon, mis asutati Kaitseliidu Vanematekogu otsusega 27. mail 1930. aastal. Organisatsiooni ülesanneteks on skautlike kasvatusmeetodite ja treeningu kaudu kasvatada noortes tasakaalukust, sõbralikkust, ausust, südamlikkust ja viisakust, arendada tööarmastust, juhtimisoskust, otsustusvõimet, visadust, iseseisvust ja enesevalitsemist, süvendada noortes armastust oma kodu ja isamaa vastu, valmistada neid ette kaitseväeteenistuseks ja anda oskusi hädasolija abistamiseks. Kui põhimääruste kinnitamisest möödus 27. mail aasta, siis otsustas Tallinna malev pühitseda seda päeva igal aastal maikuu viimasel pühapäeval maleva koondusega ja malevkondade vahelise võistlusega.

Enne laialisaatmist 1940. aastal oli Eestis 20 000 noorkotkast ja 1 800 noortejuhti. Paljud juhtidest represseeriti, samuti asusid paljud endised noorkotkad Teise maailmasõja ajal Saksa sõjaväkke. Noorte Kotkaste organisatsioon taastati 12. augustil 1989 Pärnumaal Tahkurannas.

Esimeseks peavanemaks oli Kaarel Eenpalu, temale järgnes kindral Johan Laidoner.
Noored Kotkad, http://et.wikipedia.org/wiki/Noored_Kotkad (2.08.2011).

Noorte Kotkaste Tallinna Malev

Noorte Kotkaste tegevusest Tallinnas 1930-1940

Noorte Kotkaste organisatsioon asutati 27. mail 1930. aastal. Enne tegeliku töö alustamist Tallinnas korraldati 1930. aasta juunis Lükatil organisatsiooni tutvustav kursus tulevastele pealikele, mis toimus koostöös Noorseppadega, kes hiljem, 31. augustil, samuti ühinesid Noore Kotkastega. 29.01.1931 moodustati Noote Kotkaste Tallinna Maleva staap. Samal aastal korraldati ka esimesed kursused noortejuhtidele ja salgapealikele. 1931. aasta maikuus oli malevas 382 liiget ja 5 malevkonda: Lõuna, Põhja, Nõmme, Kopli ja Ida. 1933. aastal asutati ka Kalevi malevkond. Esimene maleva koondlaager korraldati 1932. aasta juulis Rannamõisas. 1936-1938 ühendati Noorte Kotkastega kõik järelejäänud noorsepad ja ka skaudid. Loodi Eesti Skautide Unioon ja peavanemaks määrati alates 1938. aastast kindral Johann Laidoner.
Noorte Kotkaste Tallinna Malev, http://nktallinn.weebly.com/maleva-ajaloost.html (2.08.2011).

Noored Sepad

Osa rahvuslikult meelestatud noori skaute eraldus 1920. aastal Skautide Malevast. Vastloodud rahvusliku edendamise noorteorganisatsiooni nimeks võeti Noored Sepad.  Esimesena (1924) moodustati Tallinna Noorseppade Malev, hiljem tekkisid Tartu, Viljandi, Türi jt malevad. Kutsuti ellu Ülemaaline Noorseppade Liit asukohaga Tartus. Riiklik majanduslik toetus organisatsioonil puudus. Ilmus ajakiri Noorsepp. Malev oli ühine poistele kui ka tütarlastele. Tüdrukud olid koondunud eraldi rühmadesse, tegevus väljaspool rühmi oli poistega ühine. Kõrgeim organ malevas oli Peakorter.
1930. a. toimus Tallinna Noorseppade Maleva nimes muutus, moodustus Tallinna Noorkotkaste Põhja malevkond.

Noorte Kotkaste organisatsiooni töö tutvustamiseks koostas peastaap vastava diapositiivide seeria. Hiljem  tehti filmimees Th. Lutsule ülesanne valmistada film noorkotkaste laagritest. Olgu tähendatud, et viimase valmistatud Vabadussõja-aineline mängufilm ”Noored kotkad” andis idee Noorte Kotkaste organisatsioonile nime valikul.
Noored Sepad, Noored Kotkad,  www.hot.ee/tsgkotkad/ajalugu1.htm (2.08.2011).

 

Filmi montaažleht

Tiitrid:
Noorte kotkaste peastaap näitab katkendeid Noorte Kotkaste tegevusest
Th Lutsu Filmiproduktsioon
Operaator Th Luts
Noorte kotkaste filmiseeria "Alati valmis

Vahekiri: Noored kotkad sammuvad vanade müüride vahelt välja, et kevadises looduses pühitseda oma organisatsiooni aastapäeva.
Kaadrisse ilmub noorkotkaste rongkäigu pea Viru tänavas väravate poolt. Orkester, riigilipp.

Vahekiri: Noorte Kotkaste Tallinan malev esitatakse malevkondade päävanemale. Teda saadavad Tallinna maleva vanem, maleva staap ja Päästaabi ülem.
Üles rivistatud noorkotkad. Tuleb Einbund kahe sõjaväelase ja tsiviilisiiku saatel.

Vahekiri: Riigilipu tervitamisega algavad noored kotkad tseremooniaid, ja alles lipu lehvides võib alata tööd.
Lipu heiskamine laagris. Noorkotkad tervitavad lippu, Einbund peab kõnet.

Vahekiri: Iga töö, ükskõik millisel alal, esineb ühesuguselt tähtsa lülina rahva ühiselus. Karjahoidja, töölise ja taluniku ülesanded on hinnatavad isamaa hääkäekäigus ühesuguselt riigimehe, teadlase, õpetaja, kirjaniku ülesannetega.Isamaa hääkäik ja elu võitlus annb igale ühele teist elu ülesande, kui aga oleks vastupidavaid mehi ja naisi neid täitma noorkotkaste hüüdsõnal: "Isamaa auks - ole valmis!" Seda kõneleb noortele kotkastele nende Päävanem, Riigikogu esimees K. Einbund.

Vahekiri: Noorte kotkastega ühines alles hiljuti Noorseppade Liit, kelle liikmeskond võtab osa pidustustest endises vormirõivastuses.
Noorseppade rivi. Vorm sarnaneb madruseriietusele.

Vahekiri: Noorte Kotkaste Tallinna maleva Pääliku juhatusel mööduvad n.k. malevkonnad Päävanemast.

Vahekiri: Aastapäeval asub tähtsal kohal kombineeritud noortekotkaline võistlus "Alati valmis!" mitmekesistelt noorte tegevuskohtadelt. Võistluste hulgas pole just kerge päästenööri heitmine rõngasse.
Kaks noorkotkast paadiga tiigil, kaks kaldal. Kaldalolijad heidavad päästenööri, mille abil rõngast enda poole sikutavad.

Vahekiri: Nööril üle tiigi ronimine nõuab nii julgust kui jõudu.
Nöör üle veekogu. Ronivad kolm poissi - kärbse moodi käte ja jalgadega nööri küljes rippudes. Plaan ronijast, kes hakkab kaldale jõudma. Tagumine poistest on ilmselgelt nõrgem ja väsinud. Igaks juhuks on all paat.

Vahekiri: Suvise laagriperioodi ettevalmistusena on vee keetmine. Võitjaks tuleb see, kes oskab kiiremini süüdata tule ja keeta liiter vett.
Hulk noorkotkaid askedavad tule ümber, poisid on tegevuses.

Vahekiri: Õpetajate Liit annetas Tallinna NK-le võistluse “Alati valmis!" rändauhinnaks langenud õpilaste ja õpetajate mälestussamba mudeli.
Õpetajate Liidu esindaja annab mudeli üle.

Vahekiri: NK juhid ja noored laagris, et koos harjutada tseremooniaid, omandada tarvilikke oskusi ja osavust. Laager magab alles, kui korrapidaja päälik hommikul annab käskluse äratamiseks.
Telgid metsa all. Mingi plagu juures askeldab valvekorrapidaja. Ilmub joostes noorkotkas ja hakkab vastu gongi taguma.

Vahekiri: Sarvur peab olema kiiremaid, et kõik unised telkidest välja puhuda.
Väljutakse telkidest.

Vahekiri: Laagripääliku ilmudes korrapidaja annab talle täpse aruande öistest juhtumistest.

Vahekiri: Pääle pesemist, võimlemist, telkide tuulutamist ja hommikueinet on üldine ülevaatus. Noored lähevad ülevaatusele.

Vahekiri: "Salk, valvel, paremale vaat!"
Alljuhid vahetavad rapordi. Siis ilmub rühm tähtsaid tegelasi, kellele raporteerib rivi ees seisja.

Vahekiri: "Härra päälik, 1. salk on ülevaatuseks rivistatud. Salgas 9 noorkotkast, kohal 7." "Tere, salk!"
Laagripealik astub edasi. Keegi kontrollib poiste ihupuhtust ja rõivate korrasolekut.

Vahekiri: Laagrirühmade ülevaatusel toimub ka nende eriabinõude, orkestrirühmal pillide ülevaatus.
Orkestrirühm rivis. Pillide seisundiga tutvub keegi laagri juhtkonnast.

Vahekiri: Päevane töö alatakse lipu tõstmisega, milleks kogu laager koguneb lipuväljakule suureks riviks.
Orkestrirühm mängib, marsisammul ilmuvad teised rühmad, raporteerivad.

Vahekiri: "Härra päälik, laager lipu tõstmiseks rivistatud. Laagris 103 osavõtjat, kohal 94, ülejäänud töötamas nendele määratud ülesandeil".
Laagriülem teeb ülevaatuse, seejärel raporteerib staabiülemale.

Vahekiri: "Härra staabiülem, laager hommikuseks liputõstmiseks rivistatud. Nimestikus 103 osavõtjat, rivis 94, ülejäänud laagrikomandandi käsutuses. Laagris erakorralist juhtunud ei ole."
Pärast raporti kõnnivad laagri- ja staabiülem rivide eest läbi. Ülevaatusel näha ka 3-4 valges kitlis ja peakattega naist, kes moodustavad erirühma.

Vahekiri: Peastaabi ülem võtab vastu "suure rivi", tervitab noori kotkaid. Seejärel antakse käsk valvel olla ja heisatakse laagri lipp. "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" helide saatel tõuseb lipp vardasse. Tööpäev on alanud ja kestab õhtuse lipulangetamiseni välja.

Vahekiri: II osa

Lagunenud paat külili rannas, mille all kasimata ja räbalasi 8-12aastased grimeeritud "uulitsapoisid", kaikad käes. Nad tulevad metsarada pidi ja hakkavad kive pilduma vastu viita NK Laager, seejärel pagevad metsa. Nüüd näidatakse noorkotkaid, kes on matkal. Nad asutavad laagri, panevad mäeveerule üles telgid. Näidatakse telgi ülespanemist, roigastest naride ehitamist, lauakese ja istme valmistamist, samuti puuokstest tehtud sööginõude kuivatusresti ja käterättide kuivasturedelit. Nüüd ilmub noorkotkaste rühm metsateele ja varjub põõsaisse. Samal ilmuvad jälle huligaanud ja sülitavad NK Laagri poole. Nad leivad pudeli, panevad selle autosõiduteele ja pilluvad kividega kildudeks, ning põgenevad. Auto lähenedes tormab üks noorkotkastest maanteele, peatab kätega vehkides sõiduki, selgitavad olukorda juhile ning korjavad teelt klaasikillud.

Üks noorkotkastest on vigastanud jalga. Kaks kaaslast seovad seda sidemega, mida kaamera vaatajale näitab. Kannatadasaanu vinnatakse õlale  ja viiakse ära. Seejärel näidatakse, kuidas valmistada roigastest ja seljast võetud särkidest kanderaami. Seejärel tõstavad kolm poissi vigastatud jalaga kaaslase äsjavalminud kanderaamile.

Seejärel näidatakse, kuidas poisid ehitavad lattidest kõrget vaatetorni, seejärel üle kuristiku viivat sillakest. Peetakse võistlus köieveos pealtvaatajate ees. Tribüün on täis sõbralikke ja heatujulisi inimesi (vanemaid?), kes võistlusele kaasa elavad. Tehakse spordimänge - jooks pesakeste vahel, tõkkejooks tünnist läbipugemisega. Lõpuks esitavad rahvarõivais tütarlapsed rahvatantsu.

Vahekiri: III osa

Laagri juhatus, instrukorid ja salkade pealikud peavad lõkke ümber nõu.
Vahetekst: Mängudega kasvatatakse noored osavaiks ja arendatakse nendes jõudu ja tervist. Salkadevaheline kaelarätivõistlus - milline salk on nobedam jooksma ja kiirem hüppama. Üksteise järel peab hüppama kogu salk, sest kaks poissi veavd rätikut nende jalgade alt läbi. Järgmine on ronimismäng. Salk kummargile laskunult hanerivis. Ühekaupa, kõik järjest, ronivad poisid üle kaaslaste selgade. Seejärel on "ussi nülgimise" võistlus. Huvitav mäng, kus traavitakse üle kogu lamajate rivi, mille viimane üles tõuseb ja seejärel vastupidi - jälle lamama jääb. Tehakse keerulist võimlemispüramiidi.

Vahetekst: Mitmesuguseid ehitis - sildu, torne, onne - õpetatakse esialgu mudelite valmistamsiel - siin noored omandavad oskuse kirve, sae ja noa käsitsemiseks.

Mere ääres suurte kivide vahel õpetab vanem mees kotkastele tornimudeli ehitamist. Poisid õpivad naiskodukaitse juhtimisel toidu valmistamist, õpivad taimi tundma. Näidatakse laagrielu - laagris on postkast, mängitakse pesapalli, mängitakse hiigelpalliga võrkpalli, õpitakse ujuma. Selleks lähevad poisid kõik koos käest kinni vette, mängivaid "hülgeid" kastes end vette, ujutakse üksteisel jalge vahelt läbi. Siis teevad poisid "Roomlaste võidusõitu". Huvitav osavusmäng, kus sõjavankriks on kaks kummargil poissi ees ja kaks taga. Tagumiste seljal seisab üks, kes hoiab kummalgi eesolijal sirutatud kätest - tekib täielik rooma sõjavankri mulje.

Lõkkeõhtul lavastatakse "Tuleperemeest", kelle loitsu - "süti, süti, põle, põle - lõke, lõke!" peale süüdatakse lõke. Seejärel kantakse ette Unehaldja saabumine, kus neli kägaras tekkidega kaetud poissi etendavad autot, millega Unehaldjas koos juhiga saabuvad. Tühjaksläinud kumm pumbatakse täis, juht võtab rooli pihku ja Unehaldjas pääseb poisse telki juhtima.

Vahekiri: Lõkketuli lõpeb, kus lokulaua löögid poisse manitsevad õhtupalvele: "Taevane isa, aita meil olla homme parem kui olime täna!"

Puudub sõna „Lõpp”.