Vahva rätsep (1982)

Filmi valmimisest

Valmib nukufilmi "Osav rätsep" kinostsenaarium (autorid Valentin Kuik ja Heino Mikiver): 30.07.1981
Valmib nukufilmi "Vahva rätsep" režiistsenaarium (autoriks stsenarist Heino Mikiver, kunstnik-lavastajad Kaarel Kurismaa ja Jaan Punga): 28.08.1981
Rahvusarhiiv: ERA.R-1707.1.2094 Nukufilmi "Vahva rätsep" toimik.

Arutelult Tallinnfilmi Kunstnõukogus

3. märts 1982

Silvia Kiik: Film on K. Kurismaa debüüt lavastajana. Film on vaadatav, kujundus huvitav, värske, kuigi montaažireas ja helis pole veel kõik paigas. Dubleerimise käigus tuleb filmi täiendavalt viimistleda.

Leida Laius: Segaseks jääb mustade jõudude liin.

Elbert Tuganov: Hea meel, et multifilmi on tulnud uus režissöör. Võtteplatsil jätsid dekoratsioonid mulle parema mulje kui ekraanil. Kujundus üldiselt on huvitav. Nukkude liikumine jätab soovida.

Arvo Valton: Filmis on huvitav eelkõige kunstnikutöö, stsenaarne lahendus jätab soovida.
Üksmeelselt hääletati 2. tasugrupi poolt.
Rahvusarhiiv: ERA.R-1707.1.2094 Nukufilmi "Vahva rätsep" toimik, lk 39-40.

Filmi ettevalmistusperiood: 01.09. - 13.11.1981
Võtteperiood: 13.11.1981 - 31.01.1982
Montaaž: 01.02. - 25.02.1982
Filmi üleandmine - 26. veebruar 1982
Filmi maksumus - 38 700 rubla.
Linastusluba nr 11/82 väljastati filmile 12.03.1982. aastal: ENSV Riiklik Kinokomitee lubab linastada filmi kogu Eesti NSV kinolevis igasugusele auditooriumile tähtajatult.
Rahvusarhiiv: ERA.R-1707.1.2095 Nukufilmi "Vahva rätsep" eelarve, kalkulatsioon.

Filmist ajakirjanduses

Paul Pii: "Kaarel Kurismaa seatud nukufilmi «Vahva rätsep» peab pidama eelkõige täiskasvanu­tele mõeldud tööks: filmi teine, Rätsepa järel kõige oluli­sem tegelane Must Mees kujutab endast ju säärast indivi­dualiseerimata, mütoloogiliste tunnusteta (s.t. mitte mui­nasjutulist) abstraktsiooni, mi­da lapsed vaevalt mõistavad. Must Mees kui ürgne kurjus mustab (värvib mustaks) vär­vide  ilusat inimlikku maailma põhimõtteliselt; sama põhimõtteliselt, tegude või ilmete­ga  põhjendamata, kaunistab Vahva Rätsep inimesi uute värviliste riietega, kattes kau­nite kangastega Musta Mehe laastatud alad ja õmmeldes kinni tema tehtud auke. Mõ­lema poole programmilisest endastmõistetavusest, kusjuu­res Rätsep humanistliku looja­na jääb lõpus loomulikult pea­le, peab välja kasvama laiem üldistus.
Film on kujundatud ja teosta­tud korralikul professionaalsel tasemel: peategelasel, Rätsep-nukul on isikupärane välimus; riidest maastikud on päris huvi­tavad; ja liikumises, kus Rätsepa rahulik metoodiline toimetamine vastandub teiste kiirele ilmumi­sele  ja kadumisele, kujuneb väl­ja oma rütm. Kuid ühte stsenaa­riumist lähtuvat puudust ei ole režissöör K. Kurismaa  suutnud siiski korvata. Nimelt jääb Must Mees tegelasena väga abstraktseks. Kuna me ei loe kuskilt väl­ja tema mustava tegevuse motii­vi — Rätsepat ajendab inimeste rõõm ja ilu — ja kuna ta tegut­seb üksi, piiratud tasemel, ei teki loos erilist pinget. Morali­teele sarnast abstraktset ideed taipame juba esimeste minutite jooksul. Katse pingelõtvust kin­ni katta idüllilisusega, kus jän­kud värvide keskel jälle keksi­vad või lõpus head tegelased koos tantsivad, ei kanna ka suurt vilja. Siin muutub film lapselikuks."
Pii, P. (1983). Kaheksa multifilmi ["Tallinnfilmi" multifilmiaasta 1982]. Sirp ja Vasar, 13. mai, lk 11, ill.

Filmile tagasivaatavalt

Chris Robinson: "Tuntud Eesti kunstnik Kaarel Kurismaa tegi samuti paar nukufilmi. 1970.-1980. aastete jooksul mõjutasid Kurismaa kunstiloomingut dadaism, pop-kunst ja kitš. Ning nende jälgi leiab ka mõlemast tema nukufilmist "Vahva rätsep" (1982) ja "Võidusõit" (1984).
Kuigi "Vahva rätsepa" jäneseid võib pidada armsaks, köidavad nad küpsemat vaatajat niivõrd eneseteadlikul moel, et ilmselgelt on näha Kurismaa silmapilgutus täiskasvanud publikule. Ning meisterliku kitši kasutamise tõttu, eriti rätsepa lõngast loodud tegelaste kujude puhul, on raske eristada, kus lõpeb või algab paroodia. /---/

Esimene režissööride rühm ei vastanud stuudio lootustele ja ootustele. Probleem oli osalt ka selles, et H. Valk, K. Kurismaa ja K. Kurepõld olid juba küpsed kunstnikud, kellel oli oma väljakujunenud stiil. Teine häda oli selles, et neile anti filmi ohjad kätte, ilma et neil oleks olnud mingitki eelnevat filmitegemise kogemust. Seetõttu pole osa filmidest lihtsalt kuigi hästi lavastatud. Vahest oleks Nukufilm olnud edukam, kui nad oleks järginud Rein Raamatu eeskuju ja kasutanud kunstnikke esmalt filmi kunstnikena, lastes neil filmitegemise aparatuuriga kohaneda, enne kui anda neile võimalus lavastada."
Robinson, C. J. (2010). Nukufilm: vahtkonna vahetus. Rmt: Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 156-157.