Otepää linna “ristsed” (1936)

Linnaõiguse pidustused Otepääl 1. aprillil 1936. aastal

Hommikul vara seisis kogu linn lipuehteis. "Kell 12 päeval algas pidulik linnavolikogu koosolek, seks ajaks olid turuplatsi tänavad palistatud rahvahulkadega. Vähe enne kella 12 jõudis kohale peaministri asetäitja K. Eenpalu koos saatjaskonnaga. Kohe astusid pidulised volikogu saali, kus peagi algas Otepääle ajalooline istung, mille avas volikogu esimees M. Jentson. Senine alevivanem J. Niklus omas kõnes tähendas, et vastu tulles kohalike elanike soovile on riigivanem K. Päts otsustanud anda Otepää alevile linna õigused.
Saadeti tervitustelegramm riigivanemale.

Järgnes K. Eenpalu kõne, kes ühtlasi teatas, et ta annetab uuele linnale lipu.
Kõnest: "Eesti rahvuslipu sünnipaik on Otepääl. Lipu annetan eeldusel, et tast kujuneb võitluslipp. Kui esimesed Eesti üliõpilased Otepääl esimest korda panid lehvima sini-must-valge, nad olid teadlikud, et see lipp ja nemad ise kujunevad kindlaks aadete kandjateks. Sellest lipust kujunes rahvuslipp ja hiljem riigilipp. Eks see kujuta üldmõõtudes kogu meie arengu ajalugu./.../".

Volikogu otsuse järel siirduti välja turuplatsile, kus toimus vabaõhu aktus. Üles olid rivistanud tuletõrje, kaitseliit, naiskodukaitse ja seltskondlikud organisatsioonid. Järgnes praost J. O. Lauri vaimulik talitus, kes õnnistas Eenpalu poolt annetatud lipu ja andis selle siis üle J. Niklusele. Lauri sõnul rajati alev 70 aastat tagasi, nüüd on elanikke umbes 2000. Järgmisena sai sõna linnavolikogu esimees V. Jentson, kes andis ülevaate Otepää ajaloost ja tähtsusest kultuuriloos.

Seejärel löödi naelad linna uude lippu. Esimese naela lõi politseivalitsuse direktor R. Veermaa. Järgnes hulk tervitusi teistelt linnadelt, valdadelt ja asutustelt. Lõppsõna lausus värske linnapea.
Raekoja eest mindi ühises rongkäigus langenud kangelaste ausamba juurde, kus linnapea J. Niklus asetas Otepää linnavalitsuse nimel hauale pärja."

Artikli fotodel /pala kaadrites:
K. Eenpalu kõnelemas linnavalitsuse hoone ees kõnetoolist Otepää rahvale;
Peaministeri asetäitja K. Eenpalu annab enda poolt annetatud lipu üle Otepää linnapeale J. Niklusele, kes võtab selle vastu põlvitades. Paremal politseidirektor R. Veermaa;
Otepää Meestelaulu Selts valgetes peakatetes vana ajaloolise lipuga, millega otepäälased võtsid osa 1869. aasta esimesest Eesti laulupeost.
Suured pidustused Otepääl (1936). Uus Eesti, 2. apr, lk 2.

Isikuid

Kaarel Eenpalu - kuni 22.02.1935 Karl August Einbund (28.05.1888 Tartumaa – 27. või 28.01.1942 Vjatka vangilaager (Vjatlag), Kirovi oblast, Venemaa). Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19.07 1932-01.11.1932 (Kaarel Eenpalu esimene valitsus), 1934-1938 peaministri asetäitja, 1938-1939 peaminister.
Kaarel Eenpalu, www.wikipedia.ee (25.10.2010).