Une-Mati lood VII - Kolm soovi (1982)

Tõnis Sahkai nukufilm «Une-Mati lood» VII («Kolm soovi») on vist mõeldud kooli­eelikutele ja nooremale kooli­eale. Seriaalisiseselt on see ilmselt üks nõrgem töö. Kui seriaali paremad filmid olid loona terviklikud ja sisaldasid leidlikke, huvitavaid metafoo­re, siis siin kipub lugu laiali valguma ja pinge on nõrk. Klassikalisele kolme-soovi-muinasjutule iseloomulik iha­luste dramaatiline vastandlik­kus on intriigina olemas — koer Tups tahab algul suureks saada ja siis väikseks tagasi — ja mõned kohad (nagu Tupsi muutumised) on hetkeliselt huvitavad, kuid siis tulevad tegevuste igavad olustikulised kujutamised ja venimine.
Pikalt ja ebahuvitavalt näida­takse, kuidas Mati Tupsi selga ronib või kuidas nad kolmekesi koos Une-Matiga kelgumäel sõitu teevad, nii pikalt, et algse intriigi juba unustad. Nukkude (kes ise on ju päris armsad) liikumi­ses pole dünaamikat: suur osa tegevusest antakse edasi kaadritaguse jutustamise kaudu. Nii ei saa režissöör Tõnis Sahkai seda tööd küll paremate hulka lugeda.
Pii, P. (1983). Kaheksa multifilmi ["Tallinnfilmi" multifilmiaasta 1982]. Sirp ja Vasar, 13. mai, lk 11.