Eesti uus reisijateaurik Vironia proovisõidul (1939)

Viimastel aastatel on uurimislaev Mare töötanud tulemuslikult endisel Juminda miiniväljal, mis 1941. aastal laius keset Soome lahte. Käimas oli Teine maailmasõda ja Saksa väed veeresid teerullina Ida-Euroopa teedel, ikka läänest itta, ning lähenesid augustikuu lõpupäevil Tallinnale. Siin baseeruv Nõukogude sõjalaevastik oli oma naha päästmiseks sunnitud kiirkorras lahkuma ja võttis kaasa kõik sõidukõlbulikud tsiviillaevadki. Nii sõja- kui kaubalaevadele laaditi tuhandeid sõjaväelasi, julgeolekutöötajaid ning sõja jalgu jäänud linnainimesi, keda planeeriti evakueeruma Venemaale. 28. augusti hommikul lahkus Tallinna lahelt hiigellaevastik ja alustas teekonda Leningradi. See, mis järgnes, oli kohutav tapatalgu. Tihedalt mineeritud Soome laht vappus plahvatustest. Laev laeva järel kadus veepinnalt ning laevaruumidesse paigutatud tuhandeid haavatuid, mereoskuseta sõjaväelasi ja linnainimesi ei suutnud keegi aidata. Meri oli täis uppuvaid inimesi, vähesed suudeti sealt üles korjata. Julm hävitustöö jätkus ka järgmisel päeval ning mere põhja läks kokku enam kui 60 laeva. Vene sõjaajaloolaste hinnangul hukkus ligikaudu 14 500 inimest. /.../
Ühena esimestest võtsid uurijad juba 2002. aastal sihikule reisilaeva Vironia, mis 1941. aastal Punalipulise Balti laevastiku staabilaevaks muudeti. Vironia hukkumise lugu on mõnede pealtnägijate ning eluga pääsenute juttude põhjal allikates korduvalt kirjeldatud. Kohusetruult on jäädvustatud, kuidas ohtlikule merealale jõudnud reislaeva õhust pommitati ja kuidas mereväe päästelaev Saturn juhtimisvõimetuks muutunud Vironia puksiiri võttis, et koos reisi jätkata. Kolm tundi hiljem sõitis Saturn miinile ja uppus. Peagi läinud põhja ka inertsi tõttu miinile jooksnud Vironia.
Mäss, V. (2009). Lippude lehvides mere põhja: Vironia otsingul. Horisont, nr 1.