Ratsarügemendi ratsa- ja rattavõistlused (1939)

Ratsarügement

"90 aastat tagasi, 19. jaanuaril 1918, andis Johan Laidoner loa formeerida ratsapolk. Eestlastel ongi ratsavägi olnud üksnes muinasajal ja 1920.-1930. aastatel. Kuigi iseseisvusajal püüdis Eesti ratsaväge kõigiti kaasajastada, olid tolle väeliigi kuulsusrikkamad hetked siis juba möödas. /.../ Eesti ratsaväele tegi kiire lõpu siiski hoopis 1940. aastal kehtestunud Nõukogude okupatsioonivõim, mis likvideeris ratsarügemendi juba 10. septembril. Suurem osa ratsarügemendist paigutati ümber formeeritavasse 22. territoriaal-laskurkorpusesse."
Laanetu, M. (2008). Eesti ratsarügement hobustel, ratastel, suuskadel. Horisont, nr 2, lk 30-35,
http://www.horisont.ee/node/422 (22.06.2011).

Isikuid

Vladimir Parvel (25. XI 1908 Peterburi - 4. VII 1971 Tallinn), eesti filmioperaator ja -lavastaja.
Alustas K. Märksa õpilasena "Eesti Kultuurfilmis", oli 1841-44 NSV Liidu tagalas, töötas 1945-1971 "Tallinfilmis". Teinud peamiselt  kroonikaringvaateid ja lühifilme. Filme: tõsielufilmid Vilsandi linnuriik (1937), Teatrivariatsioonid (1968), Okkaline rada (1971).
Teine maailmasõda lõhkus seosed “Eesti Kultuurfilmi” ja Tallinna Kinostuudio vahel. Ainus Venemaa suunas evakueerunud Kultuurfilmi operaator Vladimir Parvel (Bartels, tema juudi päritolu määras meelsuse) vedas Leningradi osa stuudio tehnikast, kus see ära roostetas. Sõda pillutas stuudio isikkoosseisu laiali.
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd.: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 361.
Tallinnfilm. Ajaloost, http://www.tallinnfilm.ee/index.php?page=67 (22.06.2011).