Tuld kuningale (1969)

Filmist ajakirjanduses

Karl Tamberg: „Ülo Tambek oli varem Tallinnfilmis palju aastaid dokumentaalfilmide toimetaja. Arvatavasti sellepärast ta „filmikööki“ nii hästi tunnebki ja on samal ajal vist jätnud hinge tahtmise teha ise midagi uut ja head. Ja režissöör Ülo Tambekil on see mõnikord juba õnnestunudki. Mulle tundub, et selle tõendiks on film malesuurmeister Paul Keresest „Tuld kuningale“ /---/

See on väga omapärane film. Mulle jättis ta nähtute hulgast kõige uudsema mulje. Kaameramehe töö, montaaž, muusika, tekst, kõik sulab siin tervikuks ning paneb kaasa elama. Eraldi tuleks veel esile tõsta Valter Heueri asjatundlikku, kirjanduslikku, lakoonilist, isegi natuke nukralt filosoofilist teksti, mis sulgub filmi lõpus Voltaire’i tsitaadiga: „Mõni hiilgab ka teisel kohal ja tema hiilgus peegeldub sellel, kes on esimene...“

Ühesõnaga, tuntud maleajakirjanik Valter Heuer tõestas sellega, et tema nõtke sulg kõlbab kenasti dokumentaalfilmigi jaoks.“

Tamberg, K. (1969). Dokumentaalfilmidest üldse ja "Tallinnfilmi" uudistöödest ka. Rahva Hääl, 17. aug, lk 3.

Paul Keres

Paul Keres (7. jaanuar 1916 Narva – 5. juuni 1975 Helsingi) - eesti maletaja.

Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matši õiguse Aleksandr Alehhiniga (matši ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente.
1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid.
1948. aastal Haagis ja Moskvas peetud turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik.
Pretendentide turniiril, mille võitja sai MM-tiitlimatšile, oli Keres 1950. aastal Budapestis 4., 1953. aastal Zürichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud võistlusel 2. ja 1962. aastal Curaçaol 2. (Keres võitis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamatši, mis selgitas välja, kumb neist pääseb vahetult järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka.)

Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletšempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia.

Täpsemalt: https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Keres

7. jaanuaril 2016 möödus 100 aastat Eesti 20. sajandi sportlaseks valitud male suurmeistri Paul Kerese sünnist. Rahvusvaheline maleföderatsioon FIDE nimetas 2016. aasta Paul Kerese aastaks.

http://www.kuulutaja.ee (28.03.2016).

Paul Keres filmilindil

Filmikroonikasse jõudis Paul Keres 1938. aastal seoses seltsidevahelise turniiriga (arhivaal 206) ja samal aastal juba AVRO turniiri võiduga (a. 235), mis tegi temast maailmameistri pretendendi.

1941. aastast pärineb huvitav pala, kus Paul Keres annab Tartu ülikoolis Hans Kruusi valvsa silma all matemaatika eksamit (a. 441).

Pärast sõda on filmitud Paul Kerese võitu ENSV male esivõistlustel 1945. aastal (a. 487). NSVL maletšempioniks saamist kajastatakse ringvaadetes: esimest korda 1947. aastal (a. 524), teisel korral 1950. aastal [1951 - toim]— siis saab ringvaatepalas kuulata Paul Kerese enda esinemist (a. 714), kolmandat korda 1951. aastal (a. 749).

Kerese 50 aasta juubeli puhul on ringvaatepalas katkeid eelnimetatud kroonikatest ning lisaks sellele võib näha õnnitlustseremooniat ja kingituste tulva (a. 1561).

Kerese–Spasski kohtumine on jäädvustatud 1965. aasta ringvaates (a. 1511).

Malekooli avamisel 1966 saab jälle Kerese häält kuulda, huvi pakub kindlasti ka Max Euwe visiit Tallinna 1969. aastal.

Dokumentaalfilm Paul Keresest „Tuld kuningale“ (rež. Ülo Tambek) valmis samuti aastal 1969.

Suurmeister Paul Kerese matus on jäädvustatud 1975. aasta ringvaates (a. 2027).

Fotosid sirvides tuleb tõdeda, et kõige rohkem leiab fotosid 1950–1960-ndate algusest, mil ta maletajana ilmselt kõige aktiivsemalt tegutses. Fotodel on ta ikka malelaua taga, harva tennisereketiga või pere keskel.

Täpsemalt:
http://www.ra.ee/tuna/paul-keres/
Tomingas, I. (2016). Paul Keres. Ajalookultuuri ajakiri Tuna, nr 1.