Trammivasikas (1983)

Filmi valmimisest

Valmib P.-E. Rummo stsenaarium nukufilmile "Hajameelne tramm": 30.11.1982
Nukufilmi "Trammivasikas" stsenaarium: 25.01.1983
Filmi režiistsenaariumi valmimine: 01.04. - 28.04.1983
Filmi ettevalmistusperiood: 26.02. - 17.05.1968
Rahvusarhiiv: ERA.R-1707.1.2193 Nukufilmi "Trammivasikas" stsenaarium, toimetuskolleegiumi otsused, aktid.

Ettevalmistusperiood: 03.05. - 03.07.1983
Võtteperiood: 04.07. - 06.10.1983
Montaaž: 07.10. - 28.10.1983
Filmi üleandmine - 4. november 1983
Valmis venekeelne dublaaž: 05.12.1983
Filmi maksumus - 39 059 rubla.
Rahvusarhiiv: ERA.R-1707.1.2194 Nukufilmi "Trammivasikas" eelarved, kalkulatsioon.

Linastusluba nr 81/83, väljastatud 30.11.1983: ENSV Riiklik Kinokomitee lubab linastada filmi kogu Eesti NSV kinolevis igasugusele auditooriumile tähtajatult.
Linastusluba Nº 13116/83, väljastatud 16.12.1983: NSVL Riiklik Kinematograafia Komitee lubab demonstreerida filmi kogu NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult.

Filmile omistati 2. tasugrupp 23. detsembril 1983.
Filmiarhiiv: arhiivitoimik nr 5532.

Filmist ajakirjanduses

Arutelul Tallinna Kinomajas tegi põhiettekande Jaak Olep, kes vaatles filme kolmest aspektist (kontseptsioon, lavastus, kunstiline kujundus).
«Trammivasikas» on ühelt poolt meelelahutuslik film lastele, teiselt poolt tahab ta kõrgetasemelise postmodernistliku kujundusega (linnaarhitektuur nukufilmis) kasvatada laste maitset. Mõningaid etteheiteid võib teha lavastusele: puudub puänt jn. /---/
Seoses «Trammivasikaga» rõhutas Priit Pärn, et igale režissöörile tuleks anda lavastada stsenaarium, mille abil ta saaks teha oma visuaalsele nä­gemisele vastavat filmi (ainult nii võib tulemuseks olla väga hea teos).
Kaarel Kurismaa arvates on nukufilmile vaja nukufilmilikumaid stsenaariume. Joonisfilm, väitis ta, on nukufilmile suureks eeskujuks.
Jaan Ruus aga leidis, et nukufilm, mis aastaid on olnud stagnatsioonis, on oma vaiksest kriisist vaikselt üle saamas. Noorte režissööride nukufilmid äratavad usaldust.
Balbat, M. (1984). Multifilmide arutelult EKL-s. Sirp ja Vasar, 30. märts, lk 7.

Kärt Hellerma: ""Trammivasika" sisu illustreerib tegelikult väga iidset, lausa klassikalist — elus vähem, kunstis rohkem väljendust otsivat — vabadusiha, tavapärase lõhkumise ideed. Nii et motiiv on vana, aga uues kuues, uute nüanssidega, mõistagi ka uute statistidega. Rööpaid maha jätva, kogunisti lendu tõusva trammivasika saatus on ligilähedane Ikarose omale, kes päikese ligiduses oma tiivad kõrvetas ja õnnetult maha sadas. /---/
Konventsioonidest üleastumise motiiv on väikesele vaatajale küllap mõistetav — nagu lõppmoraalgi. Ses mõttes lihtne ja selge, isegi õpetlik film, kus üleannetus saab oma palga. Jah, lõpuks taandub too olemuselt ju üllas vabadusidee pelgale üleannetusele. Nagu eluski tihti juhtub. Millegipärast arvan, et filmi sõnum jõuab lastele niisama hästi pärale kui vanemale vaatajale. See olgu öeldud tunnustuseks.
Kui tramm ise on välisilmelt üsna tavaline, vaid veidi personifitseeritud, siis linn, kus ta liigub, enam mitte. Oma stoilisuse, suurte lagedate pindade, nurkade, kaarte, võlvide ja astmetega annab ta põhitegevusele jahedalt mõis(ta)tusliku fooni, mis ilmselt taotluslikult vastandub trammi lustijanule. Reeglistatus contra reeglipäratus. Linna arhitektuur tundub kuuletuvat printsiibile, mida võiks nimetada, väga tinglikult küll, neoklassitsistlikuks. Linna väljapeetud ansamblilisusega ja kanoonilisusega kõlab kokku ka tolle pastelne koloriit — kaunis ja õrn, samas küllaltki julge —, tuletades meelde, et tegemist ei ole mitte tegeliku linnakeskkonnaga, vaid kunstikeskkonnaga. /---/
Tõnu Naissoo muusika laseb filmi moraalil veel mitu kraadi kangemalt mõjuda. /---/
Režissöörile ja kunstnikule Kaarel Kuusmaale peab aga tunnustust avaldama. See, et ta ühe nukufilmi mitte küll päris ainuautorina on leidnud päris tähelepanuväärselt täiusliku rakenduse oma liikuvale kunstniku- ning arhitektimõttele, pole igapäevane asi."
Hellerma, K. (1984). Vasikaga võidu [animafilmist "Trammivasikas"]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 1, 71-72, fotod.