Terra silvestris (2002)

Film elupaigatüüpidest Euroopa liidu standardite järgi.

40’00’’

00.0 Autoritekst põlismetsadest. Soomaa looduskaitsealast.

03.32. Looduslikus seisundis rabad – enamikes Euroopa riikides üliharuldased. Pidevalt juurde kasvav vett varuv turbasamblast kate. Tüüpilised esindajad: Küüvits, rabamurakas, jõhvikas, sookail, tupp-villapea, rabamänd, sookail, valge nokkhein, pikaleheline huulhein, kollane loigukiil, teder.

07.10. Vähetoitelised veekogud. Tänavjärv – üks viimaseid säilinud järvi Litoriinamere jäänukjärvest. Taimed: vesilobeelia, valge vesiroos, ümaralehine huulhein, vahelmine huulhein, kukehari, rabakas.

09.32. Siirdesood ja õõtsiksood. Õõtsiksoo – endine vähe- või kesktoiteline veekogu. Sookurg, punajalg-tilder, kaljukotkas. Lõuna-vesihernes, ojatarn, soopihl, ubaleht, soosõnajalg, soo-piimputk, palderjan, angervaks jt. Matkarajad soodes. Madal kask, hiidvaksik, loigukiil jt. Siirdesoo- madalsoo ja raba üleminekuvorm.

13.24. Lääne-mõõkrohu-madalsood. Eestis vähe. Eestis karedaveeliste järvede ääres. Peamiseks taimeks lääne-mõõkrohi.

14.24. Liigirikkad madalsood. Keskmistel või hästilagunenud soomuldadel. Käpalised jt taimed. Tüüpliigid – pruun sepsikas, sookiilakas, harilik võipätakas, porss.

16.30. Siirdesoo- ja rabametsad. Taimed – sinikas, kuradi-sõrmkäpp. Linnud – metsis, kassikakk.

18.47. Madalsoo- ja lodumetsad. Pinnavee pideva mõju all, korra või rohkem aastas üle ujutatud. Händkakk, suur-konnakotkas. Väike-konnakotkas. Mätastarn, lodukannike, soovõhk, maarja-sõnajalg, ohtene sõnajalg. Metskõrkjas. Kollane võhumõõk.

23.30. Sanglepa-saare-lammimetsad. Seotud jõgedega – suurveega perioodiliselt üleujutatavatel aladel. Lammilodud ja nende tekitajad koprad.

25.36. Laialehised lammimetsad – Eestis säilinud vähe põliseid. Veidi rohkem võib kohata taastuvaid. Ilves, valgeselg-kirjurähn. Näsiniin.

28.51. Laialehine pangamets. Kasvab panga jalamil. Jäänuk soojemast kliimaperioodist.

29.46. Panga tipus laialehine loopealne mets.

30.49. Laialehised metsad.

32.54. Läänetaiga. Vanad looduslikud segametsad, männikud ja kuusikud, kus esineb palju kõdupuitu ja on vähe inimtegevuse jälgi.

36.41. Looduslikud loometsad – läänetaiga alatüüp, vaid Eestis ja Rootsi saartel.

Paas või kivirähk õhukese mullakihi all, põhjavesi sügaval..

39.00. Natura 2000 tulevikust.