Taassündinud tehas (1949)

25.08.1949 - NSVL Kinematograafia Ministeeriumi kroonika-dokumentaalfilmide juhataja N. Žuravljova käskkiri, millega lubatakse filmi "Taassündinud tehas" demonstreerida Eesti NSV ekraanidel.

Film dubleeritakse üleliidulisel ekraanil näitamiseks vene keelde, diktori teksti loeb R. Võgodski. Vene variandis on eestikeelsega võrreldes erinevusi.
Allikas: Filmiarhiiv, toimik 657.

Filmist ajakirjanduses

ENSV kinematograafiaministri asetäitja Vladimir Tomberg: /---/ „1949. aasta esimestest päevadest alates arenes Nõukogude Eestis eriti hoogne sotsialistlik võistlus, mis haaras ka Tallinna Kinostuudio töötajaid. 1949. aasta kestel ilmus vabariigi ekraanidele kinožurnaali „Nõukogude Eesti" 36 numbrit ja kolm dokumentaalfilmi — „Tee tulevikku“, „Taassündinud tehas“ ja „Suvine spordipäev“. Need žurnaalid ja dokumentaalfilmid kajastavad eesti rahva saavutusi, suuri muutusi meie inimeste elus ja teadvuses, meie vabariigi edasiliikumist koos kogu nõukogude rahvaga teel kommunismile. /---/
Möödunud aasta septembris tuli ekraanile dokumentaalfilm „Taassündinud tehas“ (režissöör V. Tomberg) „Volta“ tehasest, mis 1949. aastal tähistas 50. aastapäeva. Film jutustas selle suure tehase edust, mis kodanlikul ajal langes väikese remonditöökoja seisundisse, kuid Nõukogude Eestis arenes võimsaks tööstusettevõtteks.“ /---/
Tomberg, V. (1950). Nõukogude Eesti elu kinoekraanil [Tallinna Kinostuudio tööst 1949. a. ja ülesannetest 1950. a.]. Sirp ja Vasar, 7. jaan.

„Juulikuu lõpul tähistas oma 50. aasta juubelit Tallinna elektrimootoritehas „Volta“. Käesoleval nädalal laskis Tallinna Kinostuudio kinoekraanile oma vastvalminud dokumentaalfilmi „Taassündinud tehas“, milles tutvustatakse kinokülastajaile „Volta“ hoogsat tõusu nõukogude võimu aastail Eesti NSV-s. Teatavasti laostus „Volta“ tegevus kodanliku klikivõimu päevil peaaegu täiesti, suurest elektrimasinatehasest jäi järele väike remonditöökoda, mis mahtus ainult ühte tehaseruumi. Pärast nõukogude võimu kehtestamist Eesti NSV-s asuti otsekohe tehast uuesti üles ehitama. Filmilinal tutvustatakse vaatajale seda uut võimsat tööhoogu, mis valitseb praegu tehases, neid uusi inimesi, „Volta“ töölisi, kes teotsevad tõeliste peremeestena oma tööpinkide taga. Üleliidulises sotsialistlikus võistluses on „Volta“ juba kolm korda tulnud esikohale, omandades rändpunalipu. Filmis näeme tehase eesrindlikke töölisi nende igapäevases töölahingus. Hööveldaja August Kuusk on täitnud juba 17 aastanormi, ta töötab korraga neljal tööpingil. Pressija Erich Kleesment on täitnud 15 aastanormi. Nad mõlemad, samuti nagu mitmed teisedki eesrindlikud „Volta” töötajad, on kantud tehase stahhaanovlaste aunimestikku.“ /---/
„Taassündinud tehas“ (1949). Sirp ja Vasar, 10. sept, lk 8.

Volta tehastest:                           

Volta AS: Ettevõtte ajalugu. https://www.volta.ee/volta/ajalugu.html (11.11.2016).

Juske, J. (2013). Napoleon, Volta ja Kalinin. Jaak Juske blogi, 20. jaan.
http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2013/01/napoleon-volta-ja-kalinin.html (11.11.2016).