Süda ei põle ära (1989)

1944. aasta laastav sõjasügis sundis kodumaalt lahkuma üle 70 000 eestlase. Maapakku siirdus ka umbes kolmandik Eesti Kirjanike Liidu liikmeist. See sai üheks eelduseks tugeva ja elujõulise pagulaskirjanduse tekkele, mille eestvedajaks on alates 1951. aastast Lundis tegutsev Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mille elushoidjaks ja hingeks Bernhard Kangro siiani on.
Filmis saavad sõna kirjanikud Bernard Kangro, Valev Uibopuu, Arno Vihalemm, Arvo Mägi, Raimond Kolk, Helga ja Enn Nõu, kirjastaja Lembit Kriisa ning kiviraidur Heino Raudsepp. Kõneldakse elust paguluses, loomingust, Kirjanike Kooperatiivi arenguloost. Vestlustes avanevad pildid kohanemisest selle riigi ja elukorraldusega, suhete ja suhtlemiste maastikud, loomingu kirjastamisega seotud teemad. Sidemetest kirjanike ning Kodu- ja Välis-Eesti vahel kõnelevad kirjanik Paul-Eerik Rummo ja kunagine õpetaja Olli Antsov. Filmitud Stockholmis, Lundis, Uppsalas, Ystadis, Tallinnas ja Võrumaal.

Märksõnad: eestlased välismaal | eestlus | eestluse säilitamise püüded | eestluse toetamine | elusaatused | kevadpidu | kirjanduslik eneseteostus | kirjanduslik looming | kohanemine võõrsil | kohanemisraskused | kohanemisvõime | luuletuse ettelugemine | meenutamine | meenutused endisest ajast | pagulus | portreteerimine | rongkäik | väliseesti kirjandus | väliseesti kirjanikud | väliseesti luuletaja | ühistegevus | Vaata kõiki »