Sõlm (1983)

Fakte filmi valmimisest

Valmis kirjanduslik stsenaarium "Sõlmed": 07.1982
Valmis filmistsenaarium "Sõlm": 26.10.1982
Filmi režiiperiood: 15.11. - 14.12.1982
Filmi ettevalmistusperiood: 15.12.1982 - 15.02.1983
Võtteperiood: 16.02. - 22.04.1983
Montaaž: 23.04. - 23.05.1983
Filmi üleandmine - 24. mai 1983
Filmi maksumus - 40 500 rubla.

Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.2190 Nukufilmi "Sõlm" eelarve, kalkulatsioon.

Filmi arutelult Tallinnfilmi Kunstinõukogus

S. Kiik: Toomas Kalli välja pakutud idee oli väga multipärane, haarav. See nõudis aga suurt meisterlikkust vormikäsitlusel, mis pidi olema täpne, dünaamiline. Mitte kõik kavatsused ei realiseerunud. Etteheited on professionaalsusele, meisterlikkusele, mõnes episoodis annab tunda venimine. Meie nukufilmi üldisel taustal on see vägagi värske töö.

A. Põldmäe: Mõnes kohas häirib helitaust, toore kõlaga, hääled ei ole usutavad, intonatsioon segab vahel. Muusikast ei saa rääkida - filmil on helitaust. Kuid ka see oleks võinud vaimukam olla, rohkem instrumenti, rohkem põneva tämbriga pillide kasutamist. Muidu täitsa põnev film, rõõm vaadata. Kuigi pikkuseks on üks osa, tundub hulga pikem.

L. Laius: Tahan õnne soovida, noor režissöör on otsinud uusi väljendusvahendeid. Helikujundus häältega on vahvalt leitud ja ka teostatud, seda enam, et ei kasutatud näitlejaid.

R. Karemäe: Stsenaarium oli poliitilisem, film on inimlikum, meeldib rohkem. Meile tuntud toodangu hulgas mõjub film värskelt.

G. Skulski: Meisterlik, värske, huvitav. Poliitiline sümboolika siiski häirib. Arvasin, et kõik lõpeb plahvatusega, hoiatusena, et ärge sõdige. Globaalsete teemade puudutamine sellises teoses on vast liigne.

A. Paistik: Minu jaoks puudub siin stsenaarium. Leian kolm jõudu ja lisaks veel nööride teised otsad - neli jõudu, millega mängitakse, kuid mõte jääb segaseks. Mäng tuleb ideest, aga ideed on raske järgida.
Juba alguses tekib küsimus, kas need kujud on targad või lollid, kas nad tahavad, et see sõlm oleks või ei taha? Kas nad suudavad ise sõlme lahti harutada või ei suuda? Lakoonilisus nõuab väga suurt täpsust.

A. Vallikivi: Näen selles filmis meie multifilmile tüüpilisi jooni: hea kunstnikutöö ja mõtteline ebamäärasus, ebaselgus. Vorm on suurepärane. Võibolla on see vaataja süü - 30% saad aru, 70% mõtled juurde, kui suudad.

A. Paistik: Alltekste võib mitu olla, aga tekst peaks olema täpne.

S. Kiik: See ongi see meisterlikkuse küsimus. Kalju Kivi on piirdunud stsenaariumi ümberjutustamisega, aga teinud seda ebatäpselt. Kivi alles õpib ametit. Pealtnäha on "Sõlm" lihtne, tegelikult aga väga raske film.
3. juunil 1983
Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.2189 Nukufilmi "Sõlm" stsenaarium, toimetuskolleegiumi otsused, aktid.

Filmist ajakirjanduses

Kalju Kass: "Meie ekraanidel on sellise abstraheerimisastmega multifilmid tõepoolest veidi harjumatud. Ettekujutus multifilmist on kinnistunud niisugusena, nagu selle lõid «Krokodill Gena», «Ott kosmoses» või väga heal juhul Priit Pärna «... ja teeb trikke». Teistes sotsialismimaades ollakse assotsiatiivsete multifilmidega juba harjunud. Teatakse, et multifilm ei tarvitse olla mitte ainult nukunäidend, joonistatud muinasjutt, moralitee, jutustus, vaid võib endast kujutada ka mosaiiki, mille pildiks adumisel passiivsest vaatami­sest ei piisa. Väga populaarsed on saritegelased sinisest ja punasest plastiliinist, mis käi­tub samuti nagu Kalju Kivi ja Toomas Kalli nöör. Imelikul kombel meeldivad sellised filmid ka lastele, kuigi on mõeldud ainult täiskasvanutele. Võimalik, et lapsi võlub mängulisus, aga pole ka võima­tu, et lapsed võtavad abstrakt­set täiskasvanutest vahetumalt vastu, tõlgivad selle oma keelde. /---/
«Sõlmest» ei tasu otsida seda, mida sinna pandud ei ole, küll aga võib leida rohkem, kui silmaga näha. Kas ei tule figuuride käitumisloogika kuidagi tuttav ette? ...Ehk puudutab see meid ennast ja seda, mis meie ümber?...
«Sõlm» seisab omalaadsetega kõrvu ja võiks ilmselt rahvusvahelisel ekraanilgi nendega mõõtu võtta.
Lihtne, täpne, natuke kaval."
Kass, K. (1983). Nukufilmist "Sõlm". Sirp ja Vasar, 9. dets, lk 11.

Arutelul Tallinna Kinomajas tegi põhiettekande Jaak Olep, kes vaatles filme kolmest aspektist (kontseptsioon, lavastus, kunstiline kujundus).
Ka «Sõlm» taotleb üldistust: käsi seob ekraanil kokku kaks elementi, mida võib võtta kui inimest ja keskkonda, inimest ja ühiskonda vm. Filmi mõte — paratamatuse ahelatest lahti pürgimine — on täiesti arusaadav. Puhtvisuaalselt on film väga korrektselt tehtud. Põhipuudus on selles, et 10minutise filmi mõte saab poole pealt selgeks.
Balbat, M. (1984). Multifilmide arutelult EKL-s. Sirp ja Vasar, 30. märts, lk 7.

Ettekandja [Maija Augstkalne – toim] tuvastas mõne autori puhul, et debüütfilm on jäänud hilisemate töödega võrreldes ületamatuks. Nõnda näiteks on Kalju Kivi loomingus, kelle esimene film «Paberileht» on režissööri töödest kõige mõjuvam, kõige mõttekam. Eesti multifilmi positiivsesse kontosse arvas ettekandja selle, et filme tehakse eri žanride piiri­mail, et žanripiire laiendatakse. Nii laiendab multifilmi võimalusi juba mainitud «Paberileht». Sa­ma rida näikse jätkavat ka Kivi järgmine film «Sõlm», mis on küllalt hästi tehtud, kuid jääb vähem huvitavaks kui «Paberileht».
Balbat, M. (1987). Multifilmitegijate uus põlvkond [läti filmiteadlase ja –kriitiku Maija Augstkalne analüüs]. Sirp ja Vasar, 3. apr, lk 7.

Filmile tagasivaatavalt

Chris J. Robinson: „Kvaliteedi ja tehnikate mitmekesisuse koha pealt on Kalju Kivi Eesti kõige ambitsioonikam ja huvitavam animaator. Alates oma esimesest filmist "Paberileht" on Kivi teinud animatsiooni esemete, nukkude, fotokollaažide, väljalõigete, nööri, kanga ja piksilleerimisega. Tulemused pole tingimata õnnestunud, kuid on alati huvitavad.
Kivi loomingu teemaks on enamasti vastuolu üksikisiku ja laiemate institutsiooniliste tõkete vahel. /---/

"Sõlmes" näeme kaht nöörijuppi, sinist ja punast. Siis siseneb kaadrisse looja käsi, mis seob jupid omavahel kokku. Nöörides kasvavad välja kaks tegelast. Norman McLareni filmi "Neighbours" ("Naabrid") vaimus püüavad kaks "meest" välja nuputada, kuidas neid ühendavast sõlmest vabaks saada. Kord tegutsevad nad koos, siis jälle kaklevad. Pärast korduvaid ebaõnnestumisi naaseb looja käsi ja kohendab sõlme nii, et kahest mehest saab üks. Me oleme kõik koos samas supis ...mees.

Filosoofiat kõrvale jättes on "Sõlm" hästi animeeritud ning "meeste" pidev metamorfoos erinevateks kujudeks ja vormideks toimub sujuvalt, eriti kui arvestada, et kunstnikule oli see alles teine animafilm.“
Robinson, C. J. (2010). Rmt: Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 166-168.