Retk läbi Setumaa (1913)

Filmi sünniloost

Filmi "Teekond läbi Setumaa" sünnilugu võib siduda Eesti Rahva Muuseumi üritustega. Nimelt ulatusid ERMi korraldatud esemelise vanavara retked ka Petseri taha. Võimalik, et Pääsuke käis ERMi ülesandel fotografeerimas Setumaal, kus siis ka omal käel filmis. Igatahes on kõnealune film, nagu ka "Ajaloolised mälestused Eestimaa minevikust", valminud samuti järgukaupa, mis näitab korduvat tagasipöördumist teema juurde ja selle lahendamist pikema ajavahemiku jooksul.

Tänapäevani ülevaatlikult säilinud filmi suunitlus on etnograafiline: antakse näiteks mitu erinevat kaadrit setu naistest. Tegelikult on need rühmafotod, milles rõhutatakse rahvarõivaste ja ehete mitmekesisust. Filmis näeme setusid töötamas põllul ja kodus, nende elamuid, surnute mälestamispäeva, lihavõttepühade riitust, Petseri kloostrit.
Paas, V. (1980). Olnud ajad. Tallinn: Eesti raamat, lk 84-85.

Filmi peetakse Eesti esimeseks etnograafiliseks filmiks. Imekombel on säilinud 101 kaadriga originaalnegatiiv nitroalusel. Filmitud 1912. aasta hilissuvel ja 1913. aasta kevadel jüripäeva ning ülestõusmispühade paiku. Sellist määrangut kinnitavad Pääsukese dateeritud fotod samadest võttepaikadest (ERM fotokogu 213).
Esimene...Pääsuke [filmikogumik] (2012). Tallinn: Filmiarhiiv.

Filmide turustamisest

Johannes Pääsuke polnud mitte üksnes operaator. Ta pidi ise leidma oma filmidele ka turustamisvõimaluse. Ja siin ei piirdunud ta ainult Tartu Imperiali või Idealiga. Kohe, kui mõni uudispala valmis, astus ta selle ekraanile laskmiseks ühendusse Eesti kinoomanikega. Enamasti pakkus ta mitmele. Huvitatuse korral, mida tavaliselt ilmutati, hakkas filmi ainus või paar koopiat ringlema Eesti kinodes./---/

Võib arvata, et põhisissetuleku filmide valmistamiseks sai Pääsuke just Eesti kinodest laekunud summadest. (Kirjavahetus näitab ühtlasi, et mõned kinopidajad olid visad õigeaegselt arveid tasuma ja neile tuli võlgu alatasaa meelde tuletada.) /---/

Pääsuke otsis oma toodaangule turgu ka Soomes. 1914. aastal saatis ta Helsingisse filmi "Teekond läbi Setumaa", mille soomekeelsed vahekirjad teostas tehniliselt ise nagu kohalikus kinovõrgus ringlevatele paladele eestikeelsedki. /---/ Sidet Soomega aitas Pääsukesel luua dr Oskar Kallas. Ärikaaslaase valik nähtavasti ebaõnnestus, sest autoril tuli korduvalt nõutada teateid oma filmi saatuse kohta. Olemasolevail andmeil pole võimalik väita (või eitada), et seda Helsingis üldse demonstreeriti.
Paas, V. (1980). Olnud ajad. Tallinn: Eesti raamat, lk 82-85.

Toonasest ajakirjandusest

Setu suguvennad on Imperialis

30. novembril, 1., 2. ja 3. detsembril 1912. aastal.
Tulge kõik, vaadelge ja imestage vanaaegseid Setumaa mälestuse kohtasid ja ka Setu sugurahvast, kuidas nad oma pidusid ja praasnikuid peavad ning oma kodukoldel elavad.
[Kino Imperial reklaam] (1912). Postimees, nr 279, 30. nov, lk 4.*

* - vana kalendri järgi

Eesti filmi sajandiauhinnad

30.04.2012 anti kätte filmiauhinnad, mis olid veidi ebatraditsioonilised ja tõid välja mitte viimase aasta, vaid terve sajandi tipphetked Eesti kinoloost. Kategooriaid oli kokku kaheksa, igas viis nominenti. Eelvaliku tegi ja võitjad valis välja žürii, kuhu kuulusid Jaak Lõhmus (esimees), Marianna Kaat, Merle Palmiste, Peep Pedmanson, Ülo Pikkov, Peep Puks, Riina Roose, Edith Sepp, Timo Steiner, Artur Talvik, Manfred Vainokivi ja Hardi Volmer. Lisaks valis rahvas lemmikfilmi.

"Teekond läbi Setumaa" pärjati laureaadiks kategoorias:

Sajandi tõsieluhetk - Vaateid Setumaalt 1912 ("Retk läbi Setumaa", režissöör Johannes Pääsuke)

Eesti sajandi film on "Kevade" (2012). ERR uudised, 30. apr, http://uudised.err.ee/index.php?06251760 (02.08.2012).

Nominentidest täpsemalt:
Eesti Film 100, http://www.ef100.ee/Eesti_film_100/Sajandiauhinnad.html (02.08.2012).