Avaleht » Filmiliigid

Saksa tsepeliin Tallinna kohal (1930)

Eesti Kultuurfilmi kroonika

Saksa tsepeliin Hindenburg Tallinna kohal

Filmikroonika Kestus: 03:51

Huviinfo

Tsepeliin (F. von Zeppelini järgi), ka õhulaev, dirižaabel – õhust kergem jõuseadmega õhusõiduk, mis püsib õhus keresse mahutatud kerge gaasi (vesiniku, heeliumi) aerostaatilise tõstejõu toimel. Õhulaeval on voolujooneline kere, mille alla paigutatud jõuseade võimaldab lennata kiirusega kuni 150 km/h. Ehituselt on õhulaevu 3 liiki: pehmed, pooljäigad ja jäigad õhulaevad ehk nn tsepeliinid. Viimastel on riide- või metallkattega sõrestikkere. 2.07.1900 korraldati F. von Zeppelini ehitatud sõrestikkonstruktsiooniga tsepeliini esmalend. Aastast 1912 hakati õhulaevu kasutama reisilennuliinidel.
Eesti entsüklopeedia (1998). 10. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 589-590.

Graf Zeppelini lennud Eesti kohal

Zeppelini marschruut üle Tallinna. Saksamaalt on saabunud Tallinna teade, et õhuhiiglane "Graf Zeppelin" oma uue idareisi marshruuti on võtnud ka Tallinna. Zeppelin lendavat üle Königsbergi ja Riia Tallinnani, kus viskab posti alla ja jatkab siis sõitu Leningradi poole. Nii et Eestis avaneb võimalus näha kuulust saksa taevaalust sigarit.
Zeppelini marschruut üle Tallinna (1930). Postimees, 19. juuli, lk 1.

Zeppelin lendab 12. augustil üle Eesti.
Õhulaev "Graf Zeppelin" algab lähemal ajal lendu Põhja-Jäämere idapoolsesse otsa. Muu seas lendab zeppelin ka üle Eesti. Eile saadud andmete järele oodatakse Tallinna kohale 12. augustil. "Graf Zeppelin" tuleb Riia poolt ja sõidab Tallinna kohalt edasi Helsingi poole. /.../ Arusaadavalt "Graf Zeppelin" Eestis ei maandu.
 Zeppelin lendab 12. augustil üle Eesti (1930). Postimees, 6. aug, lk 4.

Täna zeppelin Eesti kohal.
Zeppelin lendab Derulufti lennuteed mööda Läti piirilt Pärnu kaudu Tallinna. Täna sõidab "Graf Zeppelin" Berliinist Helsingi. /.../ Tema ülelendu Tallinnast oodatakse hommikul kella 9 ja 12 vahel. /.../ Tallinna kohal arvatavasti teeb zeppelin ühe ringi,
Täna zeppelin Eesti kohal (1930). Postimees, 24. sept, lk 1.

Täna tuleb "Graf Zeppelin"
Berliin, 23.9. Õhulaev  "Graf Zeppelin" asub oma ümber-Baltimere-lennule täna öösel kell 12. Kõik ettevalmistused on juba tehtud. Reisijaid sõidab kaasa 20-30. Nende hulgas on soomlasi, rootslasi, daanlasi. Seniste andmete järgi puuduvad nende hulgas eestlased. Lend läheb üle Leedu, Läti, Eesti, Soome, Rootsi ja Daani.
Eesti territooriumi kohale jõuab õhuhiiglane Heinaste lähedal, Eesti-Läti piiril. Sealt edasi läheb lend mööda harilikku Tallinna-Riia lennuteed: mööda Riia lahe randa, üle Orajõe, Kabli, Häädemeeste, Tahkuranna Pärnu-Sindi vahekohale... Järgnevad Suigu, Auna, Põdraküla, Järvakandi, Rapla, Raiküla, Hagudi, Lohuseli, kohila, Sausti, Mõigu ja kaitseväe aerodroom Lasnamäel.
Tallinna saabub õhulaev esiteks Lasnamäele, kaitseväe aerodroomi kohale, kus viskab alla posti. Seejuures õhulaev laskub võrdlemisi madalale. Postikott saadetakse alla erilise väikese langevarju abil.
Aerodroomilt pöörab õhulaev tallinna kohale, teeb linna kohal tiiru, võrdlemisi madalalt ja vaatajaile nähtavalt. Siis suundub "Zep" põhja - otsejoones Helsingi poole...
Täna tuleb "Graf Zeppelin" (1930). Päevaleht, 24. sept, lk 1, ill.

"Graf Zeppelini" lend üle Eesti.
"Zepi" lennutee.
Friedrichshafen, 23.9. kell 24. Õhulaev  "Graf Zeppelin" algas oma balti lendu kell 23.30. Lendutõus läks libedalt.
"Zep" maandus Berliini lennuväljal ja tõusis sealt uuesti lendu kell 24.33.
Kogu Riia jalul.
"Zep" ilmus Riia eeslinna kohale täpselt kell 1/2 10.
Vist iial varem pole Riia tänavail ja platsidel olnud nii tihedaid inimhulki kui täna.
Riiast lahkus "Zep" Tallinna suunas kell 10.15.
Pärnus venitati kaela.
Pärnus ilmus "Zep" nähtavale kell 11.40, liginedes linnale üle merelahe Uulu poolt... Jõudis juba Waldhofi kohale, ligines, tegi linna kohal tiiru, üle Koidula platsi, ümber kesklinna, üle Nikolai kiriku.
"Zepi" lend üle Eesti.
Mitme tiiru järel sõitis õhulaev otsesuunas Tallinna poole üle Jakobi. Sellel teekonnal lendas õhulaev juba kõrgemalt, nii et teda nähti ka Vändras, Kullamaal ja Märjamaal.
Raplasse saabus õhulaev kell 12.10. Siit edaasi sõitis ta raudteeliini mööda üle Kohila kell 12.20. Samal ajal oli õhulaev nähtav juba ka Tallinnas.
"Graf Zeppelini" lend üle Eesti. (1930) Päevaleht, 25. sept, lk 1, ill.

Zeppelin Tallinna kohal.
Kogu Tallinn oli jalul. Juubeldav rahvamurd Lasnamäel. Zeppelinilt visati alla kaks postipakki. 24.IX oli Eestist ülelennul Tallinna kohal saksa päritolu tsepeliin "Graf Zeppelin". Seda oli vaatama kogunenud tohutu inimmass. Tsepeliin tegi linna kohal mõned tiirud ja suundus siis Helsingisse. Tallinnast ülelennu ajal seisis linnas nii liiklus kui ka töö, kuna inimesed olid kõik tänavatel hiiglaslikku õhulaeva vaatamas.
Zeppelin Tallinna kohal. (1930) Postimees, 25. sept, lk 3.

80 aastat hiljem
 24. septembri [1930] hommikul oli Tallinn ärevas ootuses. Sügiseselt muutlik ilm kippus kurja nalja tegema: kord varjas silmapiiri vihm, kord udu. Ärevust tõstis seegi, et «Krahv Zeppelini» võimalikust külaskäigust Eestisse kõneldi juba suvel, kuid siis muutis tugev tuul dirižaabli esialgselt planeeritud marsruuti.
Juba varahommikul hakati raadios teatama, kui kaugel dirižaabel on. Estonia teatri katusele seatud valjuhääldi andis iga kümne minuti järel teateid lennu kulgemise kohta.
Masinakirjutajate poolt või ka vaba käega ümber kirjutatud teated riputati välja kaupluste vaateakendele. Pärnu maantee raamatupoe Rahvaülikool vaateaknale Draamateatri vastas oli pandud hiigelsuur kaart. Iga veerant tunni tagant tõstis mõni müüja sellel kaardil hõbedast dirižaablisiluetti edasi.
Lehvisid nii Eesti kui Saksa lipud: baltisakslaste jaoks oli Saksa õhulaeva ülelend võimalus demonstreerida oma rahvuslikku uhkust.
Selleks, et lendavat külalist paremini näha, oli otstarbekas asuda kusagile kõrgemale. Kõige püüdlikumad tallinlased läksid juba koidikul Pika Hermanni torni juurde.
Pika Hermanni torn oli 24. septembril 1930 reserveeritud riigi esimeste meeste jaoks. Täpselt keskpäeval tõusis Pika Hermanni torni siseminister Ado Anderkopp koos professor Jüri Uluotsa, riigisekretär Karl Terrase ja E. Madissoniga. Viimane oli ajalehe Waba Maa andmetel väga kurb, et ei saatnud eelnevalt palvet Berliini: kirgliku filatelistina oleks ta soovinud kirja, mis oleks olnud adresseeritud isiklikult talle ja visatud üheskoos ülejäänud postiga dirižaabli pardalt alla. Kirjal oleks loomulikult pidanud olema mark «Krahv Zeppelini» pildiga.
Täpselt kell 12.25 hüüdis Pika Hermanni tunnimees rõõmsalt: «Lendab, lendab!» Viis minutit hiljem võis hõbesädelevat punkti juba palja silmaga näha. Iga minutiga muutus dirižaabli kontuur üha selgemaks.
«Hommikust saati pilvine olnud taevas selgines ja hõbedane gigant oli päikese käes sätendades taevas suurepäraselt näha», kirjutab Vesti Dnja. «See püsis kindlalt ja rahulikult õhus, tugevad mootorid töötasid ühtlaselt. Oli täiesti selge, et niisugusele laevale võid julgesti oma elu usaldada.»
Tehes auringi Toompea kohal, võttis dirižaabel kursi itta. 236 meetri kõrgusel lendava «sigari» vari aga ujus kui aeglane kala Pärnu maantee kohal, jõudis ootamatult Vene turule – praegusele Viru väljakule – ja liikus mere poole.
«Pärast tuli ta tagasi, ja, lennates väga madalal, tegi mõned ringid Kadrioru kohal, Birgitta kloostri kohal… Kolmandal korral lendas ta otse üle majast, kus paikneb Vesti Dnja toimetus. Väga lähedalt olid näha mitte üksnes gondel, mootorid ja punane kiri «Krahv Zeppelin», vaid ka valged rätikud, millega lehvitades reisijad tallinlasi tervitasid,» rõõmustas ajaleht.
Kui öelda, et tallinlased tervitasid lennureisijaid, siis pole sellega õigupoolest veel midagi öeldud. Tundus, et linnas polnud ainsatki kohta, kus poleks tungelnud rahvast Narva maantee trammid praktiliselt seisid.
Kõige enam vedas loomulikult neil, kes, olles tellinud voorimehe või võtnud takso, sõitsid Lasnamäele. Siin laskus õhulaev maale kõige lähemale ja viskas alla koti tuhandetele tallinlastele mõeldud kirjadega.
Krahv Zeppelini lend Tallinna kohal kestis veidi rohkem kui pool tundi, jättes endast maha hulga mälestusi ja fotosid, mida võib seni antikvariaatidest leida.
Aasta hiljem, juulis 1931, ujus «lendav krahv» jälle Tallinna kohal, suundudes Leningradi ja sealt edasi põhjapoolusele. Kuus aastat hiljem, pärast dirižaabli «Hindenburg» katastroofi, keelati inimeste vedu õhulaevadega ära.
Kats, J. (2010) "Lendava krahvi" külaskäik. (2010) Pealinn, 19. sept,
http://www.pealinn.ee/?lang=5&nid=7891&pid=132 (9.08.2011).

Teele asusime koidikul ja üsna varsti jõudsime Baltikumi.
Muljeid saime sellel teekonnal rohkem kui küllalt. Me lendasime üle Eesti pealinna Tallinna. Teinud selle linna kohal tiiru ja imetlenud tema vanaaegseid ehitisi, suundusime põhja, ületasime Soome lahe ja sooritasime viisakusvisiidi Helsingile. Ka seal me ei maandunud. Ring Soome pealinna kohal - ja me võtsime uuesti suuna Soome lahe lõunakaldale, Narvale. Teisel pool Narvat, Nõukogude territooriumi kohal, saatis meid aueskort, mis koosnes neljast meile vastutulnud lennukist, ja varsti maandusime Leningradis Komendantski lennuväljal. (lk 171 kirjeldab "Graf Zeppelini" radist Ernst Krenkel 1931. aasta Arktika reisi algust)
Krenkel, E. (1979) Minu kutsung on RAEM. Tallinn: Eesti Raamat, lk 171.

Tsepeliinide võrguleht
Airships: The Hindenburg and other Zeppelins, http://www.airships.net/ (07.09.2011).

Fotosid:
http://latvianaviation.com/Events/E1930_09_24.html  (9.08.2011)
http://www.netikka.net/jalava/ballooning/grafz.html   (9.08.2011)   
http://cultured.com/image/2427/Graf_Zeppelin_Tallinn_1930/  (9.08.2011)

Dokumentaalvideo Hindenburgi hukkumisest
http://www.youtube.com/watch?v=F54rqDh2mWA (9.08.2011)

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm