Rootsiaja mälestisi Tallinnas (1937)

Filmi stsenaristist:

Alfred Waga (11.V.1895 Tallinn – 24.IV 1980 Buenos Aires), kunstiteadlane, August ja Voldemar Vaga vend. Õppis 1913 A. Laikmaa ateljeekoolis ja 1915 Petrogradis era-kunstiajalooinstituudis. Osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas, läks 1921 kaptenina erru. Töötas 1926-28 Tallinnas Eesti Muuseumi (hilisem EKM) kunstiosakonnas korraldajana, koostas “Eesti biograafilise leksikoni” eesti ja baltisaksa kunstnike märksõnastiku, oli 1931-32 “Eesti entsüklopeedia” I köite toim-id, toimetas 1935 ka ajakirja “Eesti Turist”. Oli seotud vabadussõjalaste liikumisega. Põgenes 1944 Saksamaale, hiljem elas Taanis ja Argentiinas. Waga on eesti kutselise kunstikriitika rajajaid. Kriitikuna kaitses professionaalsust, hindas eriti juugendit Eesti kunstis. Kirjutanud muinsuskaitsealaseid artikleid. T: Viru väerind Vabadussõjas I (1923), monograafiad Johann Köler (1931), Eesti Kunsti ajalugu I (1932), Ferdi Sannamees (1937), Aleksander Uurits (1938), Ants Laikmaa (1938) ja Nikolai Triik (1939).
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd.: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 575.

Nähtud hoonetest:

Elamu Lai tänav 29

Keskaegne, peaaegu 20 m kõrguse viiluga kahekorruseline keldriga kaupmeheelamu, mille ees kaks põlist pärna. Varem sellel kohal asunud väikest hoonet mainiti ürikuis 14/15. sajandi vahetusel. 1413. a. ehitati suureks diele-dornse tüüpi kivimajaks, mille fassaad oli rangelt sümmeetriline. Raekoja eeskujul tahutud portaalist kahel pool olid raidpiitadega diele-aknad ning portaali kohal kaks laokorruse luugiava. Diele aknad on vanemat, lihtsa mõikaga servistatud tüüpi.

Peahoonega liidetud elukambritega väravahoonet (bude) nimetati 1474. a. väikemajaks. Valdus oli sageli seotud naaberkinnistutega. 1701. a. olid krundil elamu, kiviait ja õueaed.

Sajandite vältel on majas elanud nimekaid linnakodanikke, nende hulgas mitmed raehärrad. Aastast 1683 kuni Teise maailmasõjani kuulus elamu perekond Hueckile. 1720. a. paiku tehti suuri ümberkorraldusi: ehitati juurde lõunapoolne kuue toa ja kahe keldriga kahekorruseline hooneosa ning tükeldati suur eeskoda vaheseinaga. Elamu uue, laia ja kõrge viilkatuse alla ühendati ka põhjapoolne kaht korrust läbiv servjoonvõlvidega ruum, nn. kodukabel. Hoovi pool lisati dornsele kelder ja kahe korruse raamid. Sellest hilisbaroki stiilisugemetega ümberehitusest (mis tähendas peaaegu uuenäolise maja ehitamist) pärinevad jämedate kurikataoliste balustritega esinduslik peatrepp, tiibustega anfilaadsüsteem, diele ja keldrite palklaed, katuse puidust kandekonstruktsioon. Kunstipärase puutöö autoriks tisler J. G. Oswaldit, kes aastatel 1722-24 majas palgalisena töötas. Uue, kolme eraldi kambriga käimlasüsteemi ehitamisel ühendati see maa-aluste paekanalite abil linna keskaegse võlvitud kanalisatsioonitrassiga.

Majas on säilinud palju kunstipäraseid interjööridetaile. Tähelepandavaim on II korruse nurgatoa 10 lõuendi-paanile maalitud plafoon (18. saj.) - hilisbaroksete ornamendimotiividega ümbritsetud figuraalne kompositsioon mütoloogilisel teemal "Europe röövimine" (restaureeritud 1956. a., I. Ojalo). Majas on kolm barokkahju, neist oma algsel kohal vaid saalisolev. Laemaaliga ruumi toodi must barokkahi Nurme mõisast. Dieles endisest sisustusest säilinud kaks barokkstiilis kappi (arvat. E. Thiele töö). Hävinud portaal asendati 1966. a. kaheastmelise raidportaaliga vene t. 11 elamu varemetest; tuulelipp viilu tipus tehti 1970. a.
Peahoonega liitunud väravahoone hävis sõjapäevil. Selle asemele ehitati uus 1950. a. (arh. A. Kukkur). Samast ajast on hoone Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse (praegu koondis "Eesti Restauraator") kasutada.
Teddy Böckler
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

"Huecki maja". 15. sajandil on selles majas elanud kunstnik Bernt Notke. Selle maja ees kasvab kaks vana pärna. Pärimuse kohaselt olevat need istutanud maja külalislahkust kasutanud tsaar Peeter I.
K. Laane
Tallinna kultuuriloo radadel. Tln., 1974

Allikas: http://www.eestigiid.ee/?CatID=135&ItemID=4909 (11.08.2011).