Tallinna sadama ajalugu, korraldustööd ja tegevus (1935)

Valik filmi vahetekste

"16-ndal sajandil ulatus meri Rannaväravani, kus oli linnal väikene sadam.
Esimene plaan sadamast on 1688. aastast, ka siis ulatas meri veel Rannaväravani.
Sada aastat hiljem oli sadamal tõesti teine ilme. Ehitustest on senini säilinud vaid Lõunamooli tõrva köök, mis sel ajal asus saarel.
1813-1825 a. ehitati praeguseni säilinud Põhja- ja Idamool ...
1892. aastaks lõpetati praeguse Bassein Nr. 1, Viktooria kai ning Elevaatori ehitus ...
1905-1909 a. ehitati praegust Basseini Nr. 2, Kaupmehe silda ja Baikovi kallast ...
Eesti Vabariigi loomise ajal oli Tallinna sadam õige viletsas seisukorras, sest kogu sõja ajal ei tehtud sadamas mingisuguseid remonttöid.
1919 a. asuti sadama korraldamisele, esimesena alati Läänemooli ehitamisega ja telliti elektrikraanad.
1923 a. töötasid elektri-kraanad veel mitte lõpuni ehitatud Läänemoolil, vene vilja laadimisel.
Samal ajal asuti ka vana Läänemooli jäänuste kõrvaldamisele, saades sellest suur hulk palke, missugused ära kasutati hiljem Kaitseliidu lasketiiru ehitamisel.
1922-24 a. kerkis kaidele rida uusi aitu, mille tõttu osutus võimalikuks kaupade otse laevalt laadimine ja jätta ära kulukas autode vedu.
Riigi aitade põrandate pind ruut-meetrites  14970 m²   15770 m².
Ehitati V.V. hoonele III ja IV kord peale, ka teised sadama hooned remonteeriti põhjalikult, kusjuures mõningate kulukate tellingute püstitamise ärahoidmiseks võeti tarvitusele omapärased abinõud. (tõsteti kraanaga)
1922 a. juhiti laiaroopaline raudtee Baikovi ja Viktoori kaidele.
Raudteedega varustatud kaide pikkus meetrites  kuni 1919 a. 1125 m   Eesti ajal ehitatud 1118 m.
Sadama välismoolide puust kaitseseina uuendati kiviseinaga. Seina pikkus Lääne- ja Põhjamoolil on ligemale 1 kilomeeter.
Korrapäraste laevaliinidega on Tallinna sadamal ühendus Soome-, Läti-, Rootsi-, Inglise-, Prantsuse-, Saksa- ja Poolamaaga. Laevad veavad peale reisijate ka igasugust kiirkaupa.
Kuna Eesti rannajoon on pikk 3403 klmtr., veetakse suur osa tarbeaineid ja küttepuid pealinna merd kaudu. Rannasõidu-purjekad elustavad Tallinna sadama pilti."

Filmi saamislugu

Harrastusoperaator Harald Viikmann oli filmimees, kelle temaatika sõltus märgatavalt tema elukutsest ja ametikohast Teedeministeeriumi Veeteede Valitsuses. 1934. aastal, kui elavnes ka Eesti Kultuurfilmi tegevus, kirjutas Uudisleht: „Käesoleval aastal näib Eesti filmitööstus uut hoogu võtvat. Kõrvale on jäetud katsed draamadega ja asutud vaatepiltide valmistamisele.
Veeteede Valitsusel on juba valmimas umbes1000 m pikkune film Tallinna sadama tegevusest. Ülesvõtted insener Viikmannilt. Film annab põhjaliku ülevaate elust sadamas vahelduvate elu- ja tööpiltidega.
Eesti filmile elu sisse (1934). Uudisleht, 18. apr, lk 5.
Paas, V. (1987). Ajahetked. Eesti dokumentaalfilm 1920-1940. Tallinn: Eesti Raamat, lk 64-65.

Veel vanadest ajalehtedest

Inglasi huvitavad Tallinna kirikud

737 Inglise, Shoti ja Iiri huvireisijat Tallinnas. - Palja säärtega inglannad. – On teil anglikaani kirikut?

Inglise, Shoti ja Iiri huvireisijate pere ujutas pühapäeval üle Tallinna. Neid saabus tervelt 737 inimest „White Star Line” 16.484-tonnisel ookeaniaurikul „Doric”.
Kahekorstnaline, mustaks võõbatud ookeanihiiglane saabus Tallinna reidile juba varahommikul, kell 5 paiku. Maale hakati reisijaid saatma laeva kuue mootorpaadiga kell ½ 9 ajal, kuna tolliametnikke oli laeva vastu võtma palutud alles kella 8-ks. Kuigi kuus paati sõelusid vahetpidamata sadama ja laeva vahet, said viimased reisijad maale alles kella 11-ks.
Tollipaadi „Doric’ule” jõudes kihas ülemisel dekil juba tihedalt huvireisijaid, kes huviga näisid silmitsevat Toompea torne ja merelt väga kaunina paistvat Kadrioru randa. Rahavahetuse laua taga tekkis pikk saba. Vahetati Inglise naelu Eesti kroonide vastu. Naelast anti 18 kr. Eesti raha võeti maale kaasa 10-30 kr. inimese kohta. Üksikud võtsid ka rohkem ehk vähem.
Ühes laeva salongidest käib hommikune jumalateenistus, mida peab katoliku preester. Salongkajuti ühele seinale on ehitatud midagi altari taolist, mille ees palvetajad seisavad.
Maaleminekut ootajate reisijate vahel tekib vestlus. Nagu selgub, on huvireisijad eranditult inglased, iirlased ja shotlased. Ainult üks prantsuse kodanik oli ära eksinud suurde huvireisijate seltskonda.
Kõige rohkem paelub reisijate huvi kirikutornid. Päritakse järele, missugusele kirikule iga torn kuulub. Küsitakse ka seda, kas Tallinnas leidub Anglikaani kirikut, kuhu võiks minna hommikusele jumalateenistusele. Imestus on suur, kui kuuldakse, et Tallinnas selle usu kirikut ei leidu. Järgmisena küsitakse mida saab Tallinnast osta. Kui seletada inglasele, et pühapäevasel päeval on selleks väljavaated võrdlemisi kehvad: ärid kinni, turgu ei ole, siis venib küsija nägu pikaks. Kuidagi ei suudeta mõista, et ärid pühapäeviti on kinni.
Kolmandad on huvitatud supelusvõimalustest. Kuuldes Pirita plaashist ja sinna viivast kiirest ja odavast ühendusest, minnakse kohe kabiinidesse supeltrikoode järgi.
Huvireisijate seas on ülekaalus naised. Riietuse järele ei oska kuidagi vahet teha inglase, shotlase ehk iirlase vahel. Ainult üks härra kannab ruudulise randiga shoti mütsi.
Üldiseks imestuseks läheb suur osa naishuvireisijaid maale paljaste säärtega, jalas ainult kingad. Teine osa kannab väikseid sokikesi, nagu meil graadeplikad. Meiegi daamid võiks suvekuumuses selle moe omaks võtta.
170-le huvireisijale on sadamas vastu tellitud 45 autot, ringsõiduks linnas, Kadriorus ja Pirital. Need 170 lõunatasid kell 1 „Estonia” saalides. Ülejäänud eelistavad linnaga tutvuda iseseisvalt ja tihti palgatakse selleks sadamas ootavaid autosid.
Linnas kõndides võib igal pool silmata inglasi. Neid tungleb Pühavaimu kiriku uksel, kus kuulavad orelimängu ja kirikuliste laulu. Raekoja saalis on neid hulganiste vanu maale ja nikerdusi vaatlemas. Mingi eriloa põhjal on o.-ü. „Kodukäsitöö” avanud oma äri uksed ja kaupluse ruum on pungil huvireisijaid täis. Inglasi oli ühe sõnaga kõikjal, ka Eesti-Poola Davis-karika tennisvõistlusel, rääkimata veel Pirita rannast.
Et Tallinn siiski on veel Euroopale tundmatu suuruseks, näitab „Doric’u” ringsõiduks välja antud reklaambroshüür. Seal on Tallinna nime kõrvale paigutatud pilt, mis kujutab üht Türgi mosheele sarnlevat neljatornilist kirikut. Kus ilmas säärane kirik võiks asetseda, seda teab küll jumal, kuid Eestis kindlasti sellist ei ole.
Pühapäeva õhtul „Doric” hiivas Tallinna reidil ankrud ja sõitis edaspidiseks ringsõiduks Stokholmi. Enne Inglismaad peatub „Doric” veel Holtenaus, Brusbuttelis ja Hamburgis. 15. augustiks jõuab laev tagasi Southamptoni.
„Doric” on võrdlemisi vana laev, ilma eriliste mugavusteta. Puuduvad luksuslikud ruumid, nagu uuematel laevadel. Supelbassein on valmistatud purjeriidega vooderdatud laevaluuki. Seal näis noori tüdrukuid puristamas, kes ei mõelnudki maaleminekule. Huvireisijad „Doric’ul” kuulusid Inglise keskklassi. Tituleeritud lorde ja leedisid nende seas ei leidunud.
Inglasi huvitavad Tallinna kirikud (1934). Kaja, 6. aug, lk 2.

Tallinna sadam filmis

Propagandafilm jäälõhkujaile. Veeteedevalitsusel on teoksil kavatsus valmistada propagandafilmi jääoludest Baltimere idaosas. Filmi otstarve on näidata välismaa laiematele ringkondadele talvisel navigatsioonil jäälõhkujate tööd ...Film on mõeldud teha liikuva jääkaardi näol, kus läinud aasta ametlikkude jääteadete alusel näidatakse jää tekkimist, liikumist ja sulamist. Ühtlasi peab film soodsalt valgustama Tallinna sadama paremusi võrreldes Riia, Leningradi ja Helsingi sadamatega. Filmi pikkus on kavatsetud 900 meetrit. Filmimisega ühenduses olevate kulude katteks on muuseas kaub.-tööstuskoda omalt poolt määranud rahalist toetust.
Tallinna sadam filmis (1933). Postimees, 4. veebr, lk 1.

Tallinna sadamas avati uus reisijatehoone

Hoone anti üle maksudevalitsuse käsutusse

Laupäeval kell 12 avati Tallinna sadamas Kaupmehe sillal uus reisijatehoone. Avamine toimus pidulikult kutsutud külaliste juuresolekul.

Avamisaktusel ütles avasõnad veeteede valitsuse direktor E. Avik, andes ülevaate ehitamiskäigu kohta. Reisijatehoone on ehitatud endise aida asemele ja ehitustöödega alustati 1. juunil. Hoone välimised tööd lõppesid 14. detsembril ja sisemised tööd 29. jaanuariks. Ehitamisel saadi teedeministeeriumi poolt krediiti 60.000 krooni, millise summa ulatuses ka ehitustöö toimus. Avamiskõnes dir. Avik märkis, et uus reisijatehoone on mitme heatahtliku riigiasutise koostöö tulemus, kuna siin kaasa aidanud on teedeministeerium, maksudevalitsus ja teised. Kõne lõpul dir. Avik andis uue hoone üle maksudevalitsuse käsutusse, kuna maksudevalitsus, kellele alluvad teatavasti ka tolliasjad, on reisijatehoone peamiseks kasutajaks. Dir. Avik andis ühtlasi maksudevalitsuse dir. Kukele üle hoone võtmed. Selle järele kõneles teedemin. kol. Sternbek, kriipsutades alla, et sadama reisijatehoone on kohaks, kust välismaalt tulija saab esimese mulje riigi kohta, ning on hea, et nüüd oleme saanud sadamasse ilusa reisijatehoone. Seepeale teedeminister Sternbek lõikas läbi rahvusvärvilise lindi, mis ühendas reisijatehoone kaht ruumi. Lõpuks kõneles maksudevalitsuse dir. Kukk, avaldades headmeelt selle üle, et tolliametkonnal on nüüd uues ruumis palju paremad töötamisvõimalused. Ühtlasi avaldas dir. Kukk tänu teedeministrile, veeteede valitsuse juhile ja ka majandusministrile, kes kaasa aidanud hoone ehitamiseks ja vastavate summade saamiseks. Sellega oli ka avamistalitus läbi, ja  reisijatehoone kasutamiseks avatud.
Uus reisijatehoone Tallinna sadamas on kõigiti nägus ja õnnestunud. Hoone põrandapind on üle 600 ruutmeetri. Sellest on kaetud erilise kummikattega 435 ruutmeetrit. Nagu asjatundjad räägivad, on uus reisijatehoone Tallinna sadamas Balti mere sadamatest kõige moodsam ja nägusam. Vana hoone, mis ammu oma aja ära elanud, kuulub nüüd lammutamisele.
Tallinna sadamas avati uus reisijatehoone (1936). Postimees, 1. märts, lk 3.