2. Riigivolikogu teise istungjärgu avamine (1940)

Riigivolikogu I koosseis valiti 24. ja 25. veebruaril 1938.
II Riigivolikogu liikmete nimekiri avaldati Valimiste peakomitee otsusega 17. juulil 1940.
Riigivolikogu, http://et.wikipedia.org/wiki/Riigivolikogu (30.11.2011).

Esimesel istungjärgul 21. juulil 1940. aastal võttis uus Riigivolikogu ühel häälel vastu deklaratsioonid Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks (ENSV) ja selle NSV Liidu liikmeks astumise kohta. Ühinemine  NSV Liiduga vormistati Moskvas, NSVLi Ülemnõukogu istungjärgul 6. augustil 1940.
Teisel istungjärgul 24.-25. augustil 1940 võeti formaalselt vastu uus konstitutsioon, mis oli kolm päeva varem kinnitatud Moskvas ÜK(b)P KK Poliitbüroos. Sellele tuginedes nimetas ENSV Riigivolikogu end ENSV Ülemnõukoguks.
Estonica, http://www.estonica.org/et/Riigivolikogu_valimised_ja_N%C3%B5ukogude_korra_kehtestamine_Eestis_1940_a/ (19.09.2011).
25. augustil 1940 istungjärgu vaheajal kell 13.45 lõpetas tegevuse ENSV Riigivolikogu, jätkates ajutise ülemnõukoguna istungitepäeva.
Riigivolikogu lakkas olemast (1940). Rahvaleht, 26. aug, lk 1.

1940. aasta Eesti NSV Põhiseadus

Eesti NSV esimese konstitutsiooni koostamiseks moodustas 14.-15. juulil 1940. aastal valitud Riigivolikogu 25 liikmelise konstitutsioonikomisjoni (esimees J. Lauristin). Kuna Eesti alates 6. augustist 1940 kuulus suveräänse liiduvabariigina NSV Liidu koosseisu, lähtuti koostamisel NSV Liidu konstitutsioonist. 25. augustil 1940. aastal võttis Riigivolikogu II istungjärk Eesti NSV konstitutsiooni vastu; vastavalt sotsialismi ülesehitamisega on seda pidevalt täiendatud. 25.08.1940 vastuvõetud Eesti NSV konstitutsioon fikseeris nõukogude võimu täiuse Eestis.
1940. a. konstitutsiooni tekst: koit.pri.ee/file_download/104/Eesti%20NSV-1940.doc  (19.09.2011).

Riigivolikogu II istungjärgu sõnavõtud:

Johannes Vares: "Mul on olnud austav juhus meie sõidu tagajärgedest kõneleda delegatsiooni Tallinna saabumisel. Ent Riigivolikogule, kes meid nende ajalooliste ülesannetega teele saatis ja oma usaldusega varustas, pole mul veel võimalust olnud aruannet esitada. Lubatagu siis lühidalt peatuda meie missiooni teostamise käigu juures... Teie, lugupeetud Riigivolikogu liikmed, andsite 29ndamal juulil meile  kaasa töötava rahva südamesoovid ja nõuded, et Eesti NSV saaks vastu võetud NSV Liitu. See ülesanne on nüüd täidetud ja meie võime üksteist tervitada ja õnnitleda kui võimsa Nõukogude Liidu kodanikke (aplaus).  Ajaloolise akti avaldamise järele võime meie ütelda, et nüüd võib meile paista ja paistabki Stalinliku Konstitutsiooni päike. Nüüd võib särada heleda tähena me laotusel punane viisnurk. 6. august on ja jääb suurimaks pöördeks eesti rahva ajaloos."

Johannes Lauristin:" Seltsimehed! 23. juulil 1940. aastal otsustas Eesti NSV Riigivolikogu moodustada konstitutsiooni (põhiseaduse) komisjoni, kellele tehti ülesandeks välja töötada Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon ehk põhiseadus. Komisjon astus kokku 23. juulil käesoleval aastal, tähendab kohe samal päeval, ja asus Eesti NSV uue põhiseaduse kava koostamisele. Põhiseaduse komisjoni kuulub 25 liiget, kes oma koosseisust moodustasid 3 alamkomisjoni ja redaktsioonikomisjoni. Kõigi nende komisjonide töö tulemusena, üksikasjaliku kaalumise viljana, mitmesuguste materjalide ja hoolika viimistlemise tagajärjel valmis Eesti NSV konstitutsiooni kava Stalini konstitutsiooni alusel, mille käesolev Riigivolikogu istungjärk peab läbi arutama, vastu võtma ning kehtima panema, et Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi nii poliitiline kui majanduslik ja kultuuriline elu võiks arenema hakata uutel alustel, uue Stalinliku Konstitutsiooni päikese paistel.  Pealinnaks Eesti Vabariigis jääb kuulus Tallinn, kelle proletariaat on kogu aeg sammunud eesti töötava rahva revolutsioonilise võitluse esiridades (aplaus). Kokkuvõttes lubatagu konstateerida tõsiasja, et vabanenud eesti rahvas, kes 6. augustil vastu võeti maailma kõige vabama ja kõige suurema parlamendi poolt, NSV Liidu Ülemnõukogu poolt ennenähtamatuma vaimustuse ja poolehoiuavaldustega meie töökale, targale ja mehisele eesti rahvale, nagu nimetas meid väga lugupeetud seltsimees Kuusinen, et see vabanenud eesti rahvas asub siitpeale kõige vabama, kõige täiuslikuma, kõige avaramate vabadustega konstitutsiooni alusele ühes teiste liiduvabariikidega.
Meie rahvas võib uhke olla, et temale on osaks saanud au jõuda välja meie suure õpetaja ja inimsoo heategija Stalini enda poolt formuleeritud ja väljatöötatud konstitutsiooni heledale päikesepaistele. (aplaus). Stalini konstitutsiooni hele päikesepaiste pole fraas, vaid sõna otseses mõttes kõike seda edu, kõike seda arengut. kõiki neid saavutusi väljendav ning iseloomustav termin, mida Nõukogude Liidu määratu rahvaste pere on kätte saanud selle suure vabaduse, nende arenguvõimaluste juures, mis on ette nähtud Stalinlikus Konstitutsioonis ja nõukogude korra juures (aplaus).
Elagu kogu maailma töötava rahva juht, armastatud õpetaja ja inimsoo vabastaja, me suur Jossif Vissarionovitš Stalin!"(Presiidium ja saalisviibijad tõusevad püsti, aplaus).

Isikuid

Arnold Veimer
(20. juuni 1903 Nehatu vald –­ 3. märts 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane.
Alates 1922. aastast oli Arnold Veimer EKP ja 1958–1976 EKP KK liige.
1944-1951 Rahvakomissaride Nõukogu (aastast 1946) ENSV Ministrite Nõukogu esimees.
Arnold Veimer, http://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_Veimer (19.09.2011).

Johannes Lauristin
29.10.1899 Tallinn – 28.08.1941 (koht teadmata).
Eesti juhtivaid kommuniste, 1940. aasta juuli-august EKP KK sekretär ning augustist 1940 Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 1917. aasta mais liitus enamlaste parteiga VSDT(b)P.
Johannes Lauristin, http://www.estonica.org/et/Lauristin,_Johannes/  (19.09.2011).