Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Filmi nimi:

Märksõnad:

Filmi liik:

Kohad ja objektid:

Žanr:

Sündmused:

Tootmisaasta:

Asutused filmis:

Tootjad:

Isikud filmis:

Näitlejad:

Piirdaatumid:

Filmitegijad:

Sulge detailotsing

Avaleht » Filmiliigid

Partituur neuroni genotüübile (1999)

Dokumentaalfilmid Kestus: 52:00

Sisukokkuvõte

Portreefilm molekulaarbioloog Eesti TA akadeemik professor Mart Saarmast. Vestlused ja kohtumised professor Mart Saarmaga toimuvad Soomes Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituudis, mida professor Mart Saarma juba mitmeid aastaid juhatab; Tartu Ülikooli keemiahoones, kus "kõik see kord algas"; Põhja-Eestis Rutjal perekonna suvekodus, koos Valve ja Jüri Saarmaga; Rootsis teaduskonverentsil, koos kolleegide ja konkurentidega; sügava muusikahuvilisena Savonlinna ooperifestivalil.
Meenutatakse, kui 1960. aastate keskel alustas nüüdseks legendiks saanud mees Artur Lind ülikoolis täiesti uue asjaga, millest siis eriti keegi midagi ei mõistnud. Tulemuseks on hulk maailmanimega teadlasi, kes kõik peavad ennast tema õpilasteks. Filmis saavad peale akadeemik Mart Saarma sõna veel akadeemik Richard Villems ja professor Merike Kelve ning omakorda Mart Saarma õpilased Urmas Arumäe ja Jaanus Remme, kes on ise juba nimekad teadlased.
Teaduslaboris tutvustab Mart Saarma oma peamisi uurimisvaldkondi: taimede viirused ja viirusresistentsus, närvisüsteemi areng ja närvirakkude surma mehhanismid ning närvikasvufaktorite kasutamise võimalused neurodegeneratiivsete haiguste raviks.
Üks filmi loojatest, bioloogist teadusajakirjanik Indrek Rohtmets vestleb oma ala tippudega — ühe maailmas enim tsiteeritud teadlase, professor Charles Kurlandiga Uppsalas, professorite Lauri Saxeni ja Leevi Kääriaineniga Helsingis, Nobeli füsioloogia ja meditsiinipreemiate komisjoni esimehe professor Ralf Pettersoniga Rootsis. Räägitakse teadusest üldse, maailmateadusest, teaduse ja teadlaste rollist ja vastutusest.
Teadustegevust on lähemalt näidatud läbi molekulaarbioloogilise laboritehnika kasutuse — pipett, mikrotoom, homogenisaator. Kunstiliselt visuaalselt on rakk, rakud, vaadatuna läbi mikroskoobi, vägagi huvitavad. Lisab vaid vürtsi, et tegemist on mõnekümne mikroni suuruste elusaine tükikestega, mille sees toimubki "elu ise".