Film, mille lugu on kantust perekonnamälestustest, on kaude ka pühendus kõigile saatusekaaslastele, nõukogude võimu kuritegude ohvritele.
Filmi autor 34-aastane Pinchas Schatz püüab ema Margalithiga leida oma vanaisa Pinchas Katzi jälgi Eestist ja Venemaalt.
Pinchas Katz oli Eestisse tulnud Lätist, õppinud Tartu Ülikoolis juurat ning abiellunud Tallinnas 1933. aastal. Temast kujunes üks siinseid tulisemaid iseseisva Palestiina juudi riigi loomise pooldajaid. 1941. aasta aprillis Pinchas vangistati, 14. juunil pandi ta loomavagunisse. Algas teekond Venemaale koos 9000 saatusekaaslasega. KGB ülekuulamistel peksti Pinchaselt välja ülestunnistus, et ta on sionistlik-revisionistliku liikumise üks juhte Eestis, kes «püüdis Palestiinas luua kodanlikku Juudi riiki kapitalistlike riikide kaasabil». Need sõnad on kantud tema süüdistusakti, mille põhjal ta Kirovi vanglas 1941. aasta novembris maha lasti. Ka Pinchase perekond vangistati ja saadeti asumisele Malmõži.
54 aastat hiljem, kui KGB arhiivid avanesid, saabusid Pinchas Katzi tütar ja tema tütrepoeg Tallinna, leidmaks jälgi oma isa ja vanaisa saatusest. Nad külastasid endist EKP arhiivi Tallinnas, vanglaid Pärnus ja Kirovis.
Sel teel kohtusid nad Margalithi ema sõbranna, samuti väljasaadetu Leida Eomõisaga, Pinchas Katzi kaaslase Elijahu Dubiniga, Kirovis ajakirjanik Jevgeni Pjatuniniga, juudi kogukonna eestvedaja Salomon Zahariga, kunagise tekstiilivabriku töötaja Nina Halevaga ja Kirovi linnaametnikega.
Vaata lisainfot selle filmi kohta