Otto elu (1992)

Filmist ajakirjanduses

Janno Põldma nukufilm seab kinolinal nukkude kõrvale vahva elusa (!) poisi. Kuueaastane Otto on loonud endale täiskasvanuliku mängumaailma. Mati Kütt eksponeerib oma filmis ürgnaiselikku Sprotti. Janno Põldma omakorda esitab ülinaiselikku Kassi, kes vaatab ainiti televiisorit ja sünnitab imearmsa Põrsa. Oma kujutlustes vanameheliku teadlase välimusega poiss Otto püüab segamatult leiutada mänguklotsidest tähtsat tehnikaimet. "Väikese, patja meenutava Sea ilmumine muudab Otto maailma tagasi lapsemeelseks. Tuleb välja, et mänguklotsid sobivad hoopiski lõbustuspargi ehitamiseks," resümeeritakse küll filmi didaktilisevõitu annotatsioonis. Olulisemana mõjub siiski tegijate saavutatud soe humoorikus. /---/

Esilinastuse järgseid muljeid oli nõus jagama Raivo Järvi: "Lähen siit väga hea tundega. Ilmselt "oma liistude" tõttu meeldis eriti Janno Põldma film. Aga mitte ainult sellepärast, et ma ise olen lastele teinud... Selle filmi muusika, liigendus ja rütm on head. Tõusud-mõõnad, pausid, mis filmis peavad olema, on omal kohal. Koloriit oli olemas, puht tehniliselt. Tavalise teema nagu kodu mängimine, lahendamisel elusa poisi kasutamine on iseenesest geniaalne leid. Hetkekski ei kadunud tervik, jäi niisugune soe tunne."

Kapstas, M. (1992). Film. ...sprott võttis päikest [esilinastunud animafilmidest: "Külma kõhuga...kuid roheline", "Sprott võtmas päikest", "Otto elu"]. Päevaleht, 10. okt, lk 8, fotod.