Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Loomakasvatus kolhoosis "Kaardiväelane" (1953)

Sisukokkuvõte

Film Tapa rajooni Kaardiväelase kolhoosi saavutustest ja kolhoosnike heaolust.

Vaade Tapa rajooni kolhoosi Kaardiväelane põldudele, mis laiuvad rohkem kui kolmel tuhandel hektaril. Diktor: „Iga uus päev viib kolhoosi töökat kollektiivi järjest suuremale jõukusele. Selle aluseks on mitmekülgselt välja arendatud ühisloomakasvatus.“ Lehmad karjamaal. Kiiresti on kolhoosis suurenenud sigade arv, ulatudes juba poole tuhandeni. Diktor ütleb, et üksnes seakasvatusest saab kolhoos aastas üle 350 000 rubla sissetulekut. Sigade ja põrsaste söötmine, tööde mehhaniseerimine säästab seatalitajate aega ja jõudu, toit lükatakse sigalas seasulu ette. Talitaja annab põrsastele kalamaksaõli, emis põrsastega. Lambakari liigub karjamaale. Kanad kanalas, neid on kolhoosis tuhandeid. Eesrindlik linnutalitaja Anete Repla viskab kanadele toitu. Uue kanala ehitus, puit tuleb kolhoosi oma saeveskist. Ka endisi hooneid ehitatakse ümber loomapidamise tarvis. Ehitustegevuse käiku jälgib kolhoosiesimees Aleksander Kozlov. Kaardiväelase kolhoosi uhkuseks on veisefarm, lehmade söötmine ja puhastamine. Kolhoosi parimaid lüpsjaid, kommunistlik noor Inge Lepp teeb lehmale udara lüpsieelset kuuma kompressi. „5450 kg piima aastas on ta saanud igalt oma tublilt lehmalt,“ teatab diktor. Kaadris masinlüps. Seejärel lüpsja-eesrindlane Leida Vinkel käsitsi lehma lüpsmas, tema on saavutanud lehma kohta üle 6000 kg piima aastas. Ruum piimanõudega. Kari suundub koplisse. Lauda puhastamine, mis on samuti mehhaniseeritud. Päevalille, vilja- ja söödapõld. Loomasööda varumistööde alane nõupidamine, kolhoosi aktiiv (juhtkond) istub õues laua taga, kõneleb esimees Kozlov (sünkroon). Kolhoosnikud heinatööl, mis tänu traktorijaama abile edeneb jõudsalt. Näha ka niidumasinaid ning naisi ja mehi vikatitega niitmas. Et kogu kolhoosipere saaks osa võtta ühistööst, on kolhoosi rajatud lasteaed. Lapsed õues mängimas. Kolhoosnikud hanguvad heinu koormasse. Silotegemine. Hobustega veetakse kanamajad koristatud kõrrepõllule, kus kanad hakkavad kohe mahapudenenud teri nokkima. Kolhoosi puhtatõuline noorkari karjamaal, farmijuhataja zootehnik Albert Aasamets kaalub vasikat. Suur osa lüpsikarjast on Kaardiväelase kolhoosis laagriviisilisel pidamisel – loomad ei pöördu karjamaadelt tagasi enne sügist. Jõusööt tuuakse põllule ja pannakse riidest torbikuga lehmale suu külge kinni. „Kaardiväelase kolhoosi loomakasvatajad on oma tubli tööga viinud ühismajandi miljonärkolhooside hulka vabariigis. Suurendades loomade arvu ja tõstes nende produktiivsust, võitlevad meie kolhoosid loomakasvatussaaduste külluse loomise eest, jõuka ja õnneliku elu kindlustamise eest meie maal,“ ütleb diktor lõpetuseks.