Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Kultuurkarjamaad - haljaskonveieri põhiline lüli ENSV-s (1957)

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Kultuurkarjamaad-haljaskonveieri põhilüli ENSV-s

Populaarteaduslikud filmid Kestus: 30:02 (Eesti variant)

Sisukokkuvõte

ENSV põllumajandusministeeriumi tellimisel valminud film kultuurkarjamaadest.

Lehmad suvisel karjamaal – see on odavaim ja lihtsam viis lehmi sööta. Suvi on piimatoodangu tippaeg. Looduslikud karjamaad pole aga nii tõhusad kui kultuurkarjamaad. Haljassööda koristamine põllult. Filmidirektor Ants Looman intervjueerib Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi Vändra veisekasvatuse katsejaama direktorit Edgar Keevallikut, kes kõneleb kultuurkarjamaade rajamise vajadusest ja katsejaama kogemustest (sünkroon). Kultuurkarjamaade kasutusele võtmine alandab loomakasvatussaaduste omahinda, sealt saadav sööt on kõige odavam söödaliik. Heinamaa foonil filmitud võrdlevad diagrammid näitavad erinavate söödaliikide omahinda. Kultuurkarjamaade rajamiseks sobivad mineraalmuldadel paiknevad rahuldava niiskusrežiimiga rohumaad, jõeäärsed lammirohumaad ja ka madalsood, mis nõuavad korralikku kuivendust ja kuivendusvõrgu korrashoidu. Lehmakari ületab kuivenduskraavi silla. Kasutatakse ka põldheinavälju. Põllu kultiveerimine traktoriga ja heinaseemne külvamine käsitsi, heinakoristustööd. Ülevaade töödest kultuurheinamaade rajamisel ja info kultuurheinamaadest: heinaseemne valik, tööd pealtparandatavatele rohumaadele kultuurheinamaa rajamisel, traktor juurimisäkkega töötamas, kändude koristamine, põllu väetamine, heinaseemne külv. Lehmakari sööb nn park-kultuurkajamaal. Kuivenduskraavide rajamine, drenaaži paigaldamine, uudismaa kündmine ja rullimine. Tooma katsejaama põllumajandusteadlased uurivad rohukamara paksust.

Kopliviisiliseks karjatamiseks tuleb karjamaa tarastada, mehed immutavad taraposte ja okastraadirulle tünnis kuuma antiseptilise vahendiga. Vaiade maase tagumine ja aia ehitamine, eraldi läbikäigud tehakse karjatalitajate ja loomade jaoks. Elektrikarjuse paigaldamine. Lehmad lähevad jõest vett jooma. Looduslike veekogude puudumisel tuleb rajada veevärk ja jootmiskohad, lehmad künast ja automaatjootjast joomas. Kultuurkarjamaade väetamine orgaanilise ja lämmastikväetisega ning hooldamine. Jõgeva sordiaretusjaamas on uudse karjamaaäkke konstrueerinud teduslik töötaja Mart Jaagus.

Järjekindel saagikuse kontroll aitab kultuurkarjamaa kasutamist paremini korraldada, saagikuse kontroll niitmise ja zootehnilise meetodiga. Kultuurkarjamaade efektiivsus tõuseb, kui karjatada koplites erinevaid loomade rühmi kombineeritult – kõigepealt piimakari, siis noorkari ja lõpuks hobused. Vändra katsejaama karjakoplite skeem. Erikarjamaade rajamine vasikatele lauda lähedusse, hobustekoplid Tori Hobustekasvatuses, omaette koplid sigadele, keda võib karjatada rohumaal 1-2 tundi järjest. Kultuurkarjamaad on vajalikud ka kodulindudele – kanad ülisuures kanaaedikus. Lehmade masinlüps karjamaale rajatud lüpsikuurides. Jõgeva sordiaretusjaama vanemteaduslik töötaja Aleksander Adojaan märgib 1921. aastal rajatud kopli ääres, et õigel hooldamisel võib olla kultuurkarjamaa iga väga pikk.