Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Kongressist kongressini (1975)

Originaalpealkiri vene keeles: От съезда к съезду

Sisukokkuvõte

Ülevaatefilm Eesti NSV majandussaavutustest, tööstuse, põllumajanduse ja kultuuri arengust XXIV kongressist saadik. Filmi saadab diktoritekst.

Tööstussaavutusi esitletakse esmalt meie põlevkivibasseinis - Sirgala karjääris, Estonia kaevanduses, põlevkivrikastusvabrikus. Põlevkivi tootmisel on suure tunnustuse saavutanud kaevur, sotsialistliku töö kangelane Aksel Pärtel. Võimsad laadurid tõstavad põlevkivi konveierile. Belaz-kallurid veavad põlevkivi karjäärist välja. Vagunid põlevkivilaadungiga jõuavad elektrijaama. Eesti Elektrijaama generaatorid ja turbiinid. Kõrgepingemastid, Eesti Soojuselektrijaama kompleks. Elektrijaama töötajad einetavad lõunalauas, ka EKP Keskkomitee esimene sekretär Johannes Käbin, kes on tulnud elektrijaama kommunistidega kohtuma.
Tööstusettevõtetest on esitletud Püssi puitlaastplaatide tehas, lämmastikväetise tehase ehitus, Kunda tsemenditehas, Narva ehitusmaterjalide tehas. Tööstussaavutusi esitletakse Balti Laevaremonditehases ja Saksamaal Stralsundis, kus valmivad ookeanitraalerid ka Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise "Ookean" jaoks. Eesti kalalaeva meeskond kapten Vladimir Suski juhtimisel väljuvad sadamast.
Tartu Kardioloogiakeskuses valmistuvad arstid südameoperatsiooniks kirurgi ja meditsiiniteadlase Albert Kliimani juhendamisel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia lipule kinnitab J. Käbin Rahvaste Sõpruse ordeni, akadeemia president Karl Rebane esineb kõnega, mida Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees Valter Klauson koos akadeemikute Arno Köörna, Hans Kruusi, Johan Eichfeldi, Harald Habermani jt kuulamas on.
Eesti elanike head eluolu näitavad moodsate üheksakorruseliste majadega Väike-Õismäe ja Mustamäel elav pere, kus pereisa Jõgi näitab diapositiive oma autoreisilt mööda NSV Liitu.
A. H. Tammsaare lapsepõlvetalule paigaldavad töömehed rookatust nagu muiste. Eesti Kolhoosiehituse töömehed aga ehitavad Gagarini nim. sovhoosi hoopis uudset kuuekorruselist seafarmi. Viiratsi suurfarmis on uudsed ka töövõtted ja head tingimused hoolealustele. Gagarini sovhoosi seatalitaja Milda Eifel on tuntud tublide töötulemustega, nagu ka Energia kolhoosi lüpsja Anna Aaver, kes ENSV Ülemnõukogu kõnepuldis rääkides võib olla uhke oma töövõitude üle, samuti lüpsja Leida Peips, kes sel sügisel oma poega kooli saatmas. Põllumajanduse järelkasv aga tuleb Jäneda Sovhoostehnikumi kaunites õppehoonetest. Suureks abiks majanditele on Eesti Üliõpilasmaleva hakkajatest noortest.
Põllul lõikavad kombainid maisi ja vilja. Viljakuhilad kasvavad laoplatsil, punasekirju kari karjamaal. Inimeste elu heaolu on näha külakaupluse lettidel, kus müüja lõikab sinki viiludeks. Maaelanike edukust näitab ka oma auto olemasolu. Külavaheteel sõites jõutakse kolhoosnike moodsa arhitektuuriga individuaalelamuteni. Uudne on Pärnu KEK-i majadekompleks Kuldne Kodu. Karl Habicht Raudna sovhoosist ehitab ise individuaalelamut, toeks abikaasa ja tütar. Udusel hommikul minnakse perega ühiselt järvele kalastama. Viljandi Näidissovhoosist lahkuv Harald Männik peab sovhoosirahvale emotsionaalse hüvastijätukõne ja -peo, värske Eesti NSV põllumajandusministrina annab ta sovhoosi juhtkonnale üle rändpunalipu.
Nõukogude elule omasena rõhutatakse rahvaste sõpruse teemat, see on oluline eriti välisreisidel. Kieli sadamas annab Riiklik Akadeemiline Meeskoor Gustav Ernesaksaga laevaehitajatele kontserdi. Tallinnas Raekoja platsil tähistatakse kontserdiga Suure Isamaasõja lõpu 30. aastapäeva.
Arhitekt Allan Murdmaa ja skulptor Matti Varik on jälgimas oma 1. detsembri ülestõusu monumendi paigaldustöid. Peagi avatakse pidulikult nii Maarjamäe memoriaal kui 1. detsembri ülestõusu monument. Ajale kohaselt seisavad auvalves rahvariietes neiu ja Balti laevastiku madrus. Maarjamäel süütab Johannes Käbin tõrvikust igavese tule, monumendi avamisel viib koos Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Artur Vaderi ja Ministrite Nõukogu esimehe Valter Klausoniga lillekorvi. Lilled viib ka Soome Kommunistliku Partei esimees Aarne Saarinen.
1975. aasta on laulupeo aasta. Laulupeolised marsivad rongkäigus läbi linna, kandes punaste nelkide ja Rahvaste Sõpruse ordeni transparente. Inimesed tervitavad rõõmsalt lauljaid ja tantsijaid, vennasvabariikide koorid on rongkäigus laulu üles võtnud. EKP Keskkomitee sekretär Vaino Väljas tervitab kõnepuldis peolisi. Laululaval kõlab V. Tormise "Mis on Nõukogude võim..." Arvo Ratassepa juhatusel.