Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Kaalukas panus (1990)

Sisukokkuvõte

Mis nägu oli sotsialism Eestimaal seitsmekümnendate aastate lõpul ja kaheksakümnendate algul, mil riiki juhtis EKP eesotsas Karl Vainoga?

Endine ENSV valitsusliige Edgar Tõnurist räägib, kuidas Karl Vaino tõusis oma tuttava partei- ja valitsustegelase Aleksei Müürisepa toel raudteetöölisest kõrgeks parteiametnikuks. Vilde nimelise kolhoosi esimees Erich Erilt jutustab Karl Vaino perekonnalugu. Raadioreporter Uno Maasikas intervjueerib heatujulist Karl Vainot tööstusliku suurehituse taustal, vestlus käib vene keeles. Edgar Tõnuristi sõnul oli Vaino huvitatud just üleliiduliste tööstusettevõtete arendamisest, sest rikkad ministeeriumid said sadade tuhandete võõrtööjõuna sissetoodud ehitajate paigutamiseks elamuehituseks raha anda. Majandusministri asetäitja Enn Roose sõnul olid ka kohalike tööstusettevõtete juhid ise laiendamisest huvitatud, sest see tõi kaasa suuremad palgad. Tõnurist räägib parteibosside suurest kalastamiskirest.

Oktoobridemonstratsioon Tallinnas Võidu väljakul 7. novembril 1978, tribüünil K. Vaino, J. Käbin jt. Veebruar 1979. V. I. Lenini nimelise Kohtla-Järve põlevkivikeemia tootmiskoondise liitmineraalväetise tehase esimese järgu käikulaskmise miitingul kõneleb K. Vaino, tehasega tutvumine. 1980. aasta. Lauluväljak, ühendkoorid laulavad E. Kapi "Lenini Parteid", laulukaare seintel suurelt nõukogude sümboolika, parteijuhid aplodeerivad. Olümpiamängude avatseremoonia, mängude maskott karu Miša tõuseb õhku.

Fotod jalgpallimatšilt tele- ja raadiotöötajate vahel, ansambel Propelleri esinemisele järgnenud intsident kasvab üle noorte spontaanseks väljaastumiseks. Õpilane Jaanus Salm räägib, kuidas miilitsad pistsid ta kongi ja peksid läbi, julgeolekutöötajad kuulasid üle. Intervjuu tolleaegse Eesti NSV haridusministri Elsa Gretškinaga, kes on tuntud kui venestamispoliitika elluviija Eestis. Gretškina räägib oma seisukohtadest ning kokkupuudetest Karl Vainoga. Kirjanik Jaan Kaplinski meenutab intervjuus filmi režissöörile Mart Taeverele selle aja ahistavat ja rõhuvat õhkkonda – oli teateid poolsalajastest instruktsioonidest vene keele õpetamise tõhustamise ja täiustamise kohta, tehased kerkisid, tööstus laienes. 40 haritlase pöördumises kirjaga vabariigi juhtkonna poole tehakse ettepanek muuta meie ühiskonnaelu demokraatlikumaks, taastada eestlaste seaduslikud õigused omal maal. See toob kaasa allakirjutanute tagakiusamise.

Karl Vaino jutustab oma Eestit ülistavast kõnest parteikongressil, embuste ja suudlustega võetakse lennujaamas vastu kõrgeid külalisi. Paraadvormis relvadega noored valvel igavese tule juures. Lenini kuju partei keskkomitee hoone ees. Vaino abi 1983–1988 aastatel Vladimir Tombu iseloomustab Vainot kui inimest, kes ei karjunud kunagi kellegi peale, vahel oli küll vaidlusi migratsiooniküsimuse ja tööjõu sissetoomise üle. Karl Vaino eksliibris, NSV Liidu riikliku julgeoleku komitee esimees Viktor Tšebrikov õnnitleb Karl Vainot 60. sünnipäeva puhul, Tallinnfilm tervitab juubilari filmimontaažiga aastate jooksul jäädvutatud sündmustest.

1985. aasta – pärast eelmiste parteijuhtide surma algab Gorbatšovi aeg ja perestroika. Sõjaväelaste paraad, valimised. Valimiste jaoskonnakomisjoni esimees Jüri Sõnajalg ja vabariikliku valimiskomisjoni esimees Boris Tamm avavad kõrgete hääletustulemuste tegelikke tagamaid, Tamm peab Karl Vainot suurepäraselt töötavaks masinaosaks parteiliinis – ta pani tööle immigratsioonipumba ja hoolitses eesti keele mahasurumise eest. Lippude üleandmised soojade käepigistuste saatel. Bioloog Fred Jüssi arutleb inimeste käitumise ja valikute üle nõukogude ajal. 1987 – nelja mehe IME ettepanek, Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine. 1988 loomeliitude ühispleenum kuulutab lõpu algust. EKP Tallinna linnakomitee esimese sekretäri Enn-Arno Sillari sõnul sõitis ta tollal Moskvasse, et anda tõene informatsioon Eestist ja esitada nõudmine juhtkonna väljavahetamiseks. Tallinna saabus brigaad, kes hakkas vestlema kohalike parteijuhtidega ja asja välja selgitama, selle tulemusena toimuski võimuvahetus, Karl Vaino asendati Vaino Väljasega. Vladimir Tombu räägib Karl Vaino meeleolust ja mõtetest ametist taandamisele järgnenud päeval. Jaan Kaplinski, Boris Tamm ja Fred Jüssi mõtisklevad tekkinud olukorra üle. Mart Taevere seisab Moskvas kõrge korrusmaja ees, milles elab Karl Vaino, ja räägib, et 1989. aastal filmi alustades püüdsid nad korduvalt kohtuda Karl Vainoga, kuid alati öeldi, et komandeeringus, haige, puhkusel, tänaseks on ta pensionär. Mööda teed läheneb proua ja keelab kategooriliselt siin filmida. Ühendkoorid laulavad Veljo Tormise kantaati "Lenini sõnad". Diktoriteksti loeb Jüri Krjukov.