Jäätramm (1964)

Filmist toonases ajakirjanduses

Katkeid Valdeko Tobro arvustusest:

Filmi plussid: Võtted masinaruumist, praami võitlusest jääga, tuukrist, auto väljatõmbamisest, ka jalakäijate rodust väinajääl on värsked ja annavad olustikku hästi edasi. Meeldib, et siin pole vähematki vihjet konstrueeritusele, ekraanilt paistab praami igapäevane käekäik. Asjalik tõepärasus aitab autoritel kõige paremini eesmärki saavutada. Omamoodi köitvad on episoodid praami pilavatest naistest, mõtteid vahetavatest kaluritest ja autojuhtidest. Ilmselt natuurist sünkroniseeritud. Jälle oluline pluss. Kui siia lisada veel põgusad portreed tuukrist, mehhaanikust ja kaptenist ning S. Školnikovi korralik operaatoritöö, siis leiab alust väita, et „Jäätrammi“ autorid on märki tabanud. /---/

ja küsimärgid: “Jäätrammi“ peamine soovidajätmine peitub veidi registreerivas laadis, vahest on ta liialt olustikulinegi, mille kõrval i n i m e s e d jäävad varju. Inimesi (usutavasti üsna huvitavaid) vilksatab ekraanil mitmeid mööda, kuid meelde nad ei taha jääda, sest autorid on jäädvustanud vähe individualiseerivaid detaile, ütlevad meile inimestest napilt või jätavad hoopis ütlemata. Muidugi, üheosaliselt dokumentaalfilmilt ei ole mõtet nõuda inimeste ulatuslikku karakteriseerimist, kuid ka sellise kahvatusega ei rahuldu. /---/
Tobro, V. (1964). Plussid ja küsimärgid. Edasi, 11. sept.