Imetegija võlg (1987)

Filmi algustekst Paavo Kiviselt: 

"Kes on kord imet suutnud, imetegija osa valinud, on edaspidigi imetegijaks sunnitud ...
Tulevaste imetegude võlg rõhub sportlase õlgu kogu edasisel teel."

Arvamusi filmist

Valve Raudnask: "Mis mind kõigepealt köitis? Elukutsele vastavalt - sõna. Paavo Kivise tark publitsistika ja Riho Suuna terve emakeel sobisid ideaalselt paari. /---/

Riho Suuna isiksus veab ise dokumentaalfilmi "Imetegija võlg" välja? Omajagu kindlasti. Aga isikupära tuleb siiski osata tabada, ja mis veelgi olulisem, seda ei tohi üleekspluateerida. Mida ongi filmi tegijad Hans Roosipuu ja Enn Säde suutnud. Nemadki pole langenud edevuse vaatajat väsitavasse lõksu. /---/

Filmis pole ka kusagil tunda, et Riho Suunal oleks käsi väänatud. Tulemuste saamine, kui elavat inimest võetakse kui ehitusmaterjali, on üsna küsitava väärtusega. Võidud ükskõik mis hinna eest tekitavad alati kõhedust. Nii elus kui armastuses. Nii spordis kui filmis.

Kindlasti on filmi tugev külg seegi, et ta on tervik. Vaataja ei pea tingimata Riho Suunast enne teab mida kõike kuulnud olema, et filmist aru saada, ega pea ka pärast filmi "Spordilehte" lugema jooksma. /---/

Kindlasti leiavad asjaskindlad kriitikud filmis sootuks teisi vigu ja voorusi. Aga ega seegi paha pole, kui ka vaataja midagi leiab. Pealegi selline, maalt ja hobusega, nagu vanasti öeldi, kes oskab ainult filmi ennast arvesse võtta."
Raudnask, V. (1988). Sissekukkunu võlg. Rahva Hääl, 29. märts, lk 1.

Aare Kreilis: "Ilmselt ühena esimestest õnnestus allakirjutajal näha tänast filmilugu. Võtsin seda kui preemiat jalgrattaga oldud veerandsaja aasta puhul. /---/ Näen, mis tegelikult toimub meie nõukogude rattaspordis ja selle ümber. On ikka tohuvabohu küll.

See nägemus võimendus taas pinnale, kui olin näinud spordifilmi "Imetegija võlg". Stuudio "Tallinnfilm" on varemkoostatud plaanidest sammukese kõrvale astunud ja endalegi ootamatult tõsielufilmi vallas taas meeliärgitavaga toime tulnud. Tegijad on sattunud tõelisele kullasoonele: Liidu koondises ühe vaikijana tuntud tunamullune Eesti parim sportlane Riho Suun r ä ä g i b. Tema tõde on vahetu ja terav, kõik tema ümber kääriv-toimuv saab korraga lahtimõtestatud. Suun ei ole kibestunud rattur. Liiga palju on ta oma lühikese elu jooksul suutnud korda saata. /---/

22-minutilist dokumentaalfilmi on tegijad raaminud Paavo Kivise publitsistimõtetega. Hans Roosipuu, Enn Säde ja Arvo Vilu (originaalmuusika Andres Valkonenilt) ei ole teinud reatööd. Tunamullu sõnas Eesti NSV teeneline kunstitegelane H. Roosipuu "Kehakultuuri" veergudel järgmist: "Julgen väita, et läbi aegade ei ole meil ükski spordifilm sulaselgelt ebaõnnestunud. On olnud huvitavaid isiksusi, kellest filmi teha. Mõnevõrra raske on vaid seepärast, et pead õigel ajal õiges kohas olema ..."

Filmi "Imetegija võlg" lõpukaadrid. Suun pedaalib Tartu suures sügises, läheb jälle lõpututele asfaldikilomeetritele. Ihuüksi. Uut imet tegema.“
Kreilis, A. (1987). Oleme jõudnud tõeni? Spordileht, 18. nov, lk 3.

Tunnustus filmile

Hans Roosipuu ja Enn Säde spordifilm "Imetegija võlg" pälvis Rakvere XXII lühidokumentaalfilmide festivalil 1987 teise preemia võidufilmi "Miks kukuvad tähed" järel. Sellele andis preemia ka ELKNÜ Rakvere Rajoonikomitee.
Kalda, V. (1988). Rakveres rahvarohkelt. Sirp ja Vasar, 15. apr, lk 7.

Riho Suun

SUUN, Riho (27. IV 1960 Tartu), jalgrattur. 182 cm, 75 kg. Lõpetas 1978 Tartu 10. kk-i. Alustas jalgrattasõidutreeninguid Tööjõureservides Mati Taba õpilasena, hiljem treenis Dünamos Rein Kirsipuu juhendamisel. Sai 1988 Sŏuli OM-il ühisstardist sõidus 60. koha. Võistelnud neljal MM-il: sai ühisstardist sõidus 1981 7., 1982 66., 1983 55. ja 1985 80. koha. Saanud Rahutuuril NL-i meeskonnas 1985 esikoha ning indiv 1982 7. (kaks etapivõitu) ja 1985 13. koha (kolm etapivõitu). Võitis 1979–87 NL-i mv-tel ühisstardist ja kriteeriumisõidus 10 medalit: 2 kulda (1982 ühisstardist ja 1983 kriteeriumisõidus), 6 hõbedat ja 2 pronksi. NL-i juunioride mv-tel kriteeriumisõidus 1977 kuld ning meeskonnasõidus 1977 hõbe ja 1978 pronks. Tulnud 1978–86 maantee- krossi- ja trekisõidus 6 korda (sh 4 korda indiv) Eesti meistriks. Msp treki- (1976) ja maanteesõidus (1977), suurmeister (1980), NL-i tnl msp (1985). Eesti parim meessportlane 1985 ning Eesti parima võistkonna liige 1985. Võistelnud elukutselisena Hispaania klubis Kelme. Töötanud a-st 1994 AS-i Plaadipunkt juhatajana.

B: 100 aastat jalgrattasporti Eestis. [Koostanud H. Kask] Tln, 1986, lk 75–78.

Allikas: http://www.esbl.ee/biograafia/Riho_Suun (Viimati täiendatud 30.12.2014).