Et tuleks välja… (1969)

Katkeid Kinostuudio Tallinnfilm kunstinõukogu protokollist

12. jaanuar 1970

Sm. Puks: Proovisime üle hulga aja teha filmi tehasest. Peab ütlema, et režissööril polnud sugugi kerge, sest valmistus filmiks väikelinnast, mis jäi aga tegemata, ja tal tuli küllaltki kiiresti ümber orienteeruda. Ta sai endale abiks kogemustega reporteri H. Martinsoni, kes tegi väga korralikult oma kommentaatoritöö. Eks Kunstinõukogu otsustab, millise hinnangu anda.

L. Remmelgas: Millest see film on, mis selle filmi mõte on?

J. Müür: Et tuleks välja, peab välja tulema...!

L. Remmelgas: Keegi ei vasta minu küsimusele. Ma ei oska ka vastata. Kas see on kriitiline pala selle vabriku kohta, et praaki toodab, või kriitiline pala Innose kohta, et on kehvem direktor kui Järvi on dirigent, või on vabrik kehvem kui hea nimega orkester...? /---/ Mis puutub kogemustega reporterisse, siis siin näitas ta ennast kõige antireporterlikumas valguses. See, kuidas ta paneb inimestele vägisi sõnu suhu, see kõlab nagu paroodia. Kui inimesel pole mõtteid, ei oska rääkida, siis ei maksa niisuguse inimesega reportaaži teha. /---/

R. Rammus: Eelkõneleja ütles kõik ära, polegi midagi lisada. Filmi algus oli paljutõotav, tekkis hetkeline üllatus, et meie oleme televisioonilt võtnud midagi üle, sest hea televisioonireporter on detektiiv, kes läheb ja toob midagi head välja. Lõpuks aga tuleb välja, et inimene läheb uurima, miks Pisa torn on viltu, kuid pärast tehakse talle selgeks, et polegi viltu. Kuskil on absoluutselt kaduma läinud mõte. Mis puutub välisesse korrektsusesse, siis pilt on parasjagu hele-tume. Aga mõte kaob ära.

Val. Käsper: Eks siin ole sügavamad juured. Meie laseme asja käiku, ei otsi asja mõtet. Paneme käiku igasugused asjad. Alati pole režissöör võimeline välja tõmbama stsenaariumi, milles puudub mõte. Ettevalmistusaeg jäi küllalt lühikeseks, et midagi välja imeda. Ja võtteperioodil enam midagi juurde ei mõtle. /---/

L. Remmelgas: Meil on korduvalt juttu olnud, et stsenaariumid tuleksid Kunstinõukogule läbivaatamiseks anda. Kui Kunstinõukogu peab resultaadi vastu võtma ja heaks kiitma, siis peaks see töö stsenaariumist peale hakkama. Siis pole hiljem vaja kellelegi seletada, mis plaanid olid.
/---/
Allikas: Rahvusarhiiv  ERA.R-1707.1.1108.