Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Estonia (2006)

Sisukokkuvõte

Hannes ja Renita Lintropi ajalooline ülevaatefilm 2006. aastal 100-aastaseks saanud Estonia teatrist ja teatrimajast, milles põimuvad Eesti riikluse ja kultuuri lugu.

Kuni 19. sajandi keskpaigani on Vene tsaaririigi kubermangulinna Tallinna elanikkond suurelt osalt saksa- ja venekeelne. Sajandi lõpupoole tekivad mitmed eesti kultuuri-, spordi- ja karsksusseltsid, üks neist kannab nime Estonia. 1906. aastal muudetakse Estonia Seltsi isetegevuslik teatritrupp oma maja ehitamise ootel kutseliseks teatriks. Soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivian Lönn alustavad maja projekteerimist, selts võtab laene ja korraldab korjandusi. Maja valmib 1913. aastal, näitlejad Paul Pinna ja Theodor Altermann loobuvad seetõttu oma edukast rahvusvahelisest karjäärist ja tulevad Tallinna. Kui Vene tsaaririik I maailmasõjas kokku kukub, õnnestub estoonlastel oma maja kavalusega punaste käest päästa.

1917/1918 uusaasta ööl kogunevad teatrisse Maapäeva Vanematekogu ja Päästekomitee inimesed, kellest paljud on ka Estonia Seltsi liikmed, võetakse vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta. Saksa väejuhatus muudab teatrihoone osaliselt sõjaväehospitaliks, pärast sakslaste lahkumist 1919 koguneb majja vastvalitud Asutav Kogu, moodustatakse esimene Eesti valitsus. Kasvab nii kutseliste näitlejate kui ka teatrikülastajate arv, kõrvuti itaalia ooperitega lavastatakse eesti autorite teoseid. 1922 toimub Estonias I MM tõstmises, hiljem EM maadluses, siin tegutseb maleklubi, 1927-1944 töötab teatrihoones raadio ringhääling. Teater saavutab rahvusvahelise taseme, antakse külalisetendusi Helsingi Rahvusteatris. Nõukogude võimu saabudes Estonia Selts suletakse, teater natsionaliseeritakse ja allutatakse ideoloogilisele kontrollile. Arreteerimised, küüditamised, osa teatritrupist evakueeritakse Jaroslavi.

9. märtsil 1944 pommitab Punaarmee Tallinna, tabamuse saab ka Estonia teater. Jätkatakse tööd kinoteater Gloria ruumides, algavad maja taastamistööd, 1947 tullakse tagasi taastatud majja. 1949 likvideerib punavalitsus teatri draamatrupi. Teatris toimuvad mitmesugused propagandistlikud üritused, parteilised õpperingid. 1970-1980ndail aastail on teatri kunstiline kõrgaeg, tööle tulevad uued andekad noored, käiakse edukatel välisesinemistel Pariisis ja Moskvas. Ka Eesti taasiseseisvumise ajal on teatrimajal keskne koht, siia kogunevad Eesti Kongressi saadikud, siin toimuvad presidendi valimised ja hiljem presidendi vatuvõtud. Nüüdses Rahvusooperis töötavad andekad artistid ja lavastajad, repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja balletid, mängitakse ka muusikale ning eesti heliloojate algupärandeid. Filmis on kasutatud foto- ja filmiarhiivi materjale.