Sisukokkuvõte
Eesti Video septembrikuu videoringvaade "Eestimaa"
IME (Isemajandav Eesti) pressikonverents
Tallinnas toimub 7. septembril IME (Isemajandav Eesti) pressikonverents. Kõneleb ENSV plaanikomitee esimees Edgar Savisaar. Saalis palju ajakirjanikke ja kuulajaid, sh Heino Kiik, Sirje Endre, Valve Kirsipuu. Välismaa ajakirjanikud kuulavad tõlget klappidest. Savisaar räägib poliitilisest ebastabiilsusest Eestis. Intervjuuu annab Mehis Pilv plaanikomiteest.
Miks jäi ära Eestimaa laul 1989?
Kaadrid eelmise aasta suursündmusest Eestimaa laul 1988. Sel aastal otsustati üritus ära jätta. Selgitab Eestimaa laulu toimkonna esimees Enno Selirand: “Eestimaa laul oli valmis: programm, stsenaarium, 13 sõnavõtjat (hõlmates kõiki Eestimaa liikumisi), samuti ka mees Ameerikast, kes ainult sellepärast siia tuli. Oli olemas kujundus, sümbol – viikingite laev murdmas läbi punase mere, tema taha jääv sinimustvalge triip vabaduse teel. Oli olemas ka signatuur ja kõik, mis ürituse juurde käib: sümboolikast kuni turvateenistuseni välja. Minu enda hetkeline eemalolek Eestimaast teaduslikul konverentsil ei olnud põhjus selleks, et see üritus oleks pidanud ära jääma. Tallinna lauluväljak, mis valmistub väga intensiivselt ja pingeliselt üldlaulupeoks, mille tõttu on välja antud ka mitmed korraldused ja seadused, et seal ei tohi ühtegi üritust läbi viia. Toimkond viimast koosolekut pidades otsustas, et teeme oma parima ja Töökollektiivide liit kui ka teised tugevad liikumised arvasid, et nad suudavad kaasa aidata selleks, et lauluväljak viia esinemisküpseks. Paraku Roomas olles kuulsin, et üritus on otsustatud ära jätta. Nagu hiljem selgus, oli kõige kaalukam põhjus see, et Tallinna linnavalitsus ei olnud nõus Lauluväljakul niisugust massiüritust läbi viima.” Kaadrid laululava ja -väljaku remonditöödest.
Rahvarinde kartulitalgud
Vabaduse väljak 16. septembril.Väljak on täis busse ja rahvas. Eestimaa laulu asendajaks said Rahvarinde korraldatud kartulitalgud. Platsile on kogunenud inimesed, et bussidesse asuda. Loosung: “Toit tootja lauale!” Kellel rinnal plakat “Rahvarinde talguline”, kellel peas rätik kirjaga “Eesti vabaks”. Mängib väike puhkpilliorkester. Bussid asuvad teele. Talgulised põllul ämbritega, traktor ajab vagusid laiali, inimesed nopivad kartuleid. Kaasas on ka transistorraadio VEF, mille antenni küljes lehvib sinumustvalge lint. Põllul kommenteerib Henn Karits Rahvaride volikogust: “Tekib sama tunne justkui Balti ketis seistes, kus me ka plaanisime kümnemeetriseid vahesid, aga olime kätest kinni. Siin on need kastid ja kartulid ja tõesti, arvamine on nii, et see kartul ja põllud ühendavad Eestimaa rahvast.” Andres Öövel Rahvarinde staabis: “Täna tuli Võidu väljakule veidi üle viiekümne bussi ja abistatud sai 37-t majandit.” Talgute mõte ei olnud ainult põldudel töötamine. Rahvarinne püüdis viia võimalikult palju tallinlasi eemale linnatänavatest. Oodati ju Interrinde korraldatava Solidaarsusmarsi jõudmist Tallinna. Kuid Moskva keskvõimu kõige tagurlikema jõudude organiseeritud järjekordne Eesti vastane aktsioon kukkus seekord läbi.
Interrinde solidaarsusmarss Tallinnas
Tallinna jõuab 15. septembril NSV Liidu interrinde solidaarsusmarss. Tallinna on jõudnud Interrinde rändkolonn. Bussid, rahvas punast värvi venekeelsete loosungitega, kõlaritest kostub võitluslik marsimuusika. Toimub tagasihoidlik miiting, rahvast on vähe kohale tulnud, vaevalt sadakond inimest. Jevgeni Kogan istub pingil, kõrval kargud.
Arnold Rüütel kommenteerib Moskvas toimunud rahvussuhete pleenumit.
Moskvas toimus 19.–20. septembril NLKP keskkomitee korraldatud rahvussuhete pleenum. Kommenteerib Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel: “Viimasel seitsmekümnel aastal teostatud rahvuspoliitika NSV Liidus sisuliselt ei arvestanud väikerahvaste huvisid. Eesmärk oli luua üks nõukogude rahvas, kuid elu läks siiski oma rada. Väikesed rahvad NSV Liidus võõrandusid oma kultuurist, sest haridust anti vene keeles, ei kujunenud välja väikerahvaste oma kultuurikeelt ja -kirjandust. Nii on rahvuste arv vähenenud. Mäletame, et väikerahvuste puhul ei kirjutatud passi sisse rahvust. Näiteks Eestimaal elab mitukümmend tuhat ingerlast, kelle passis on rahvusena märgitud venelane. Ammu oli küpsenud vajadus need asjad selgeks rääkida. Toime pandi kuritegusid, paljud väikerahvad olid represseeritud.”
III rahvuste foorum Tallinnas
Tallinnas toimub 22.-23. septembril III rahvuste foorum. Kaadris Arnold Rüütel, Hagi Šein. Foorumit tutvustab ajakirjanik Enn Leisson: täna on peateema “vene küsimus”. Kohale on tulnud Vene erinevate demokraatlikult meelestatud seltside, ühingude, klubide esindajad. Leisson: “Praegu on veel vara panna lootusi Vene intelligentse, kultuurse, demokraatliku kogukonna loomise teostumisse, kuid ometi idee on välja öeldud ja esimesed sammud tehtud.”
Reklaam
Tutvustatakse tootmiskoondist Vasar, mis on Eesti NSV üks suurimaid tarbekaupu tootev ettevõte. Kõneleb tootmiskoondise direktor Ants Viigisalu. Kaks humoorikat klippi Vasara toodete teemal: kaasa teevad Dajan Ahmetov (Ahmet) ja Aare Toikka.
Tutvustatakse tootmiskoondist Leek. Kaadrid sigarettide tootmisest. Tootmisliinil sigaretid. Sigaretipakid Rumba ja Tallinn.
Dirigent Neeme Järvi ja Göteborgi sümfooniaorkester Tallinnas
Neeme Järvi siseneb Estonia kontserdisaali, kus on algamas orkestriproov. Järvi on naasnud Eestisse pärast kümmet aastat eemalolekut. Göteborgi sümfooniaorkestriga on Järvi koostööd teinud viimased kümme aastat. Pressikonverentsil kõneleb Neeme Järvi: “Miks ma siit ära läksin kümme aastat tagasi, et seda Eesti momenti rohkem rõhutada välismaailmas. Eesti oli tol ajal koht, millest välismaailm palju ei teadnud.” Järvi räägib Eesti muusika tutvustamisest maailmas, kontserditest, salvestustest. Nimetab heliloojaid, keda on kümne aasta jooksul maailmas tutvustanud: Eduard Tubin, Arvo Pärt, Heino Eller, Artur Lemba jt. Pressikonverentsil on saal rahvast täis, kohal on palju ajakirjanikke ja muusikainimesi. Kaadris Lepo Sumera, Enno Mattisen, Maaja Rumessen, Vardo Rumessen, Peeter Tooma, Ela Tomson, Peeter Lilje, Avo Hirvesoo, Ivalo Randalu, Marica Lillemets jt. Kontserdi algus Estonia kontserdisaalis, Järvi dirigeerib Eesti hümni.
Laulja Peeter Kopvillem ja tema ansambel külastab Eestit.
Laval esineb Kanadas elav väliseestlane, muusik ja ajakirjanik Peeter Kopvillem ja tema ansambel Kanadast. Laulab Peeter Kopvillem.
Tallinnas avatakse pärast renoveerimist hotell Palace.
Reoveeritud hotelli Palace tutvustab direktor Rain Siimut: “Vanast hotellist on jäänud alles ainult hotelli seinad ja trepikäsipuud. Hotell on rahvusvahelise nelja tähega hotell. Vastavalt sellele on ka teenindus, inimesed ja hinnad.” Kaadris: hotelli fuajee, trepid, hotellitoad, sviidis asuv saun, restoran, kus keset saali vuliseb purskkaev, teenindajad ja külalised hotelli vastuvõtulauas. Hotellis on kõrged hinnad, siin maksab dollar.
Olukord toidukauplustes ja talongimajandus
Kaadrid toidupoest, tühjad kaubakorvid ja tühjavõitu riiulid. Osasid toiduaineid saab osta ainult talongi alusel.
Üliõpilaskorporatsiooni Rotalia taasasutamine Tartus
15. septembril kogunevad korporatsiooni Rotalia liikmed Tartu Peetri kirikusse. Üliõpilased ja vilistlased, teklid peas, sisenevad kirikusse. Sisse tuuakse Rotalia sinimustkollane lipp. Rõdul laulab koor. Kirikuõpetaja peab jutlust ja õnnistab korporatsiooni lippu. Kiriku eest tehakse lipukandjate ühispilt. Rotalia endises konvendihoones, kus praegu asub Tartu ülikooli klubi, peetakse pidulik koosolek. Lipukandjad istuvad vanadesse autodesse, mis pärit sajandi alguskümnenditest.
Reklaam
Tutvustatakse tehast Tarbeklaas, mis asutati 1934. aastal. Kaadris käsitsi klaasnõude tegemine: tegutsevad klaasipuhujad. Klaasnõud valmivad ka konveierliinil. Tehases töötab ligi 800 töötajat, tooteid on kokku üle 200 nimetuse. Esitletakse tarbeklaasi tooteid: pokaalid, veini-, konjaki- ja šampanjaklaasid, kausid, morsikannud ja -klaasid, vaasid jpm.
Rõngu
Tutvustatakse Rõngu valda. Kaadrid Rõngu eluolust. Rõngu on 1. jaanuarist alates esimene Tartumaa vald. Heino Prans Rõngu täitevkomiteest ja tulevane vallavanem räägib valla olevikust ja tulevikust. Rõngus asub aiandusseadmete katsetehas. Vallas elab 3217 inimest. Kaadrid Rõngu tööstushoonetest. Mahlatööstus, kus pressitakse õuntest mahla, mõeldakse ka õunaveini tootmisele. Räägitakse ka Rõngu kõrtsist (Kõver kõrts). Lisaks kõrtsile asuvad hoones toidu- ja tööstuskaupade poed, plaanis on tulevikus kavandada sinna kaubanduskeskus. Hetkel on kõige suurem probleem koolimaja juurdeehitus. On oluline, et lapsed saaksid keskhariduse oma kodu läheduses. Eesti ajal oli vallas seitse kooli, praegu on ainult üks – Rõngu üheksaklassiline kool. Vaikselt edeneb ka talude loomine. Kaadrid Rõngu õunaaedadest, kus tänavune õunauputus annab end tunda ka siin. Naised korjavad õunu. Rõngu aianduse peaagronoom Arne Talumets räägib Rõngu õunaaiast: “Tulin siiakanti 1952. aastal ja esialgu aeda praktiliselt ei olnud. Aeda tuli neil aastatel alles rajama hakata. Taluaia baasil oli väike alus olemas. Aia pindala oli tol ajal 0,1 hektarit. Kui aiad ja puukoolid kokku arvestada, siis nüüd on õunaaia pindala 350 hektarit. Aastas kasvatame 70–80 tuhat istikut, viimased aastad on ka soomlased meie istikute vastu huvi tundnud.” Kaadris Rõngu kirik, apteek. Küsitletakse Rõngu inimesi. Poisid: elada on siin hästi! Rõngu kooli õpetaja Mall Peep: “Olen päris kohalik selles mõttes, et olen pärit samast kihelkonnast, Valgutast. Nüüd olen siin 1972. aastast. Rõngust ära minna ei taha. Linn ei sobi mulle!”
Reklaam
Lustakad reklaamiklipid tutvustavad kooperatiivi YU tooteid: küünlad, sünnipäeva vigurküünlad, pudelikorgid, võtmehoidjad. Teises klipis (plastmassist pudelikorgid) teevad kaasa Aare Toikka ja Dajan Ahmet (Ahmetov).
Nõukogude võimu kuriteod Tähtveres 1952. aastal
Ajakirjanik Enn Leisson intervjueerib teaduskooperatiivi direktorit Hando Kruuvi: “See on Tiksoja mets Tähtvere vallas, me kutsusime seda lihtsalt Tähtvere metsaks. 1952. aastal olime klassikaaslastega siin väiksel matkal. Tegime puuu otsa lehtla, kuna ilm oli kaunis külm. Oli tore päev! Meie üllatuseks kuulsime, et siiasamma võsa või metsa äärde peatus auto. See oli hommikul kuskil 11–12 paiku. Mina olin kindlasti puu otsas, minu kaks klassikaaslast olid all, murdsid oksi, et lehtlat paremini ära tihendada. Autot me ei näinud, kuulsime ainult, kuidas uksi löödi kinni. Tugev veoauto mürin oli. Kuulsin hiljem, et sellega veeti vange. Kümne minuti pärast, meist umbes 20–30 meetrit eemal, kuulsime kolme püstolipauku. Peale selle mõningate minutite möödumisel tuli uuesti kolm pauku ja siis ma hakkasin karjuma: ärge meie poole tulistage! Peale selle oli moment vaikust. Aga vahepeal oli kuulda veel labidatega tööd. Meie juurde tulid kolm sõjaväelast. Üks neist oli paeltega pagunitega, teistel lihtsalt punased pagunid. Tormakalt nõudsid meie käest: “Mis te siin teete? Kes te olete? Mis te nägite?” Meie kergitasime õlgu, alguses ei osanud nagu aru saada, mida me pidime just nägema, aga kuna asi tundus väga tõsisena, siis üks sõdur ronis puu otsa vaatama, mis sealt näha oli. Aga lehtla piiras vaatevälja. Ja sõdur tahtis mind alla tõugata. Klammerdusin puu külge. Lõi jalaga mu käte peale. Aga ma ikkagi alla ei kukkunud. Ja siis tuli mõistus koju, et midagi on väga tõsist ja halba on ootel. Üks sõduritest küsis vene keeles: mis me nendega teeme? Ja üks mustadest soldatitest, neid oli kolm musta, üks heledam, ütles vene keeles: viime nad sinnasamma. Ja ühte poissi hakati sellepoole viima, tõugati ees minema, kuid üks valgema väljanägemisega venelane ütles vene keeles: liiga noored, pole vaja, nad ei saa millestki aru! Alguse mõtlesime, et sõdurid teevad siin õppusi, kuna siinsamas külje all on lasketiir ja paugutada on siin väga hea. Hiljem saime teada, et see on veretööde paik, kuna märkasime, et on puude küljes kuulidega välja löödud killukesi.”
Rüvetatud punaterrori mälestusmärk Kautlas Harjumaal
Punaterroristid põletasid 1941. aastal Kautlas Simisalu talu ja tapsid seal elanud pererahva. Toimunu meenutamiseks on Kautlas kunagise talu asukohale püstitatud mälestusmärk. Stalinismi järglased said hakkama järjekordse kuritööga: mälestusmärk on punase värviga soditud, punase ja valge värviga üle valatud. Kaadrid kunagisest Simisalu talukohast, kuhu nüüd on pigutatud sildid: tall, elumaja, rehi, kaev, laut.
Meie koostööpartnerid
© 2022 MTÜ EFA | efa@efa.ee |
Autoriõigused Toimetus.