Videoringvaade "Eestimaa", juuli/august 1989 (1989)

Eesti Video suvine videoringvaade “Eestimaa”

Sissejuhatuse ringvaatele teeb Eesti Video direktor Viktor Siilats. Tema selja taga kalender, millel märgitud kuupäev 21. august 1989. Eesti Videol täitub aasta tegutsemisest. Viktor Siilats: “Aasta tagasi alustasime neljakesi ühes väikeses ruumis Väike-Karja tänaval. Ruumi üürisime Eesti Lastefondilt. Seal on toimunud praktiliselt kogu meie aastane tegevus. Tänavu suvel oleme saanud ennast natuke laiendada. Kuidas me siis alustasime? Nelja inimesega: laenates, üürides kõike –alustades videokassettidest ja lõpetades tehnika, transpordiga. Eks see oli hulljulge ettevõtmine. Kuid läinud aasta oli ääretult huvitav, põnev, pingeline. Olulised sündmused on talletadud videokassettidele. Mine tea, millal neid kunagi tarvis võib veel minna. Muidugi ei ole see toimunud ilma heade inimeste abita. Tänan meie sponsorfirmasid, kelle reklaame olete meie ringvaadetes näinud. Samuti tänan Eesti kultuuriühingut Kölnis ja eelkõige meie levitajaid: Alar Allas Kanadas, Urmas Aavelaid Austraaliast, Andres Küng Rootsis. Tänu Andres Küngile on meil kasutada suurepärane kaasaegne videoaparatuur, me ei pea enam ostma ringvaate tarvis videomaterjali Eesti Televisioonilt ega teistelt riiklikelt firmadelt, vaid saame ise, täiesti sõltumatult varustada ringvaadet sajaprotsendiliselt ainult meie tehtud materjaliga. Uued tehnilised võimalused on meile andnud ka võimaluse kajastada eestlaste ettevõtmisi kogu maailmas. Aasta on möödunud, meil töötab nüüd kaksteist inimest, oleme tõusnud päris kindlalt jalule. Kuigi ringvaade “Eestimaa” pole meile toonud materiaalset tulu, oleme siiski tänu sellele tööle leidnud uusi sõpru üle kogu maailma ja see on vast kõige tähtsam. Eesti Video on saanud aastaseks. Me jätkame!” Kaadrid Väike-Karja tänavast. Eesti Video toimetuseruum. Proua kirjutab elektroonilisel kirjutusmasinal. Faksiaparaat. Toimetajad montaažilaua taga. Montaažitehnika. Operaator Ivar Murel videokaameraga filmib Piret Sauterit mikrofoniga ringvaate teksti rääkimas, Enn Leisson montaažiruumis. Lõpukaadris lehvitab toimetuserahvas kaamerasse.

Kirjanik Teet Kallas räägib poliitilisest hetkeseisust Eestis.

Juuli 1989. Kirjanik Teet Kallas räägib poliitilisest hetkeseisust, Interrinde tegevusest, sellega seotud pingetest ühiskonnas. Need ei ole rahvuste vahelised pinged, pigem peegeldavad NSV Liidus käärivaid protsesse, arvab Kallas. 21. juulil toimub Interrinde miiting nõukogude inimese kaitseks. “Olulisem on see, mis toimub 24. juulil Ülemnõukogus,” lausub Kallas.

Interrinde miiting Tallinna linnahalli juures

21. juulil toimub Tallinna linnahalli juures Interrinde miiting. Vene keeles annab intervjuu interliikumise aktivist Arnold Sai: “Oleme igati selle poolt, et lõpetada Eestisse sisseränne. Kuid me oleme arvamusel, et need küsimused tuleb lahendada majanduslikul teel. Liidulise alluvusega ettevõtteid ja ka vabariigi ettevõtteid ei tuleks enam laiendada. Tuleb hakkama saada selle tööjõuga, mis on juba vabariigis olemas.” Kaadris miitingulised, üks mees näitab kaamerale rusikat.

ENSV ülemnõukogu instungjärk

24. juuli. Toompea lossi ees seisavad inimesed loosungitega: “Käed eemale eesti keelest! Lõpetame järeleandmise Interrindele!” ENSV Ülemnõukogu istungjärk. Toompea istungitesaalis kõnepuldis ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel: tänane teema on valimisseadus. Rüütel räägib kohalike nõukogude valmimisseadusest. Nõukogude volitused lõpevad detsembris. Valimisseadus on osa poliitilisest reformidest, IME käivitamisest. “Me vajame kohalike võimuorganite uut struktuuri, nende uut õigusseisundit. Me vajame haldusreformi, et luua omavalitsussüsteem. Kui me täna seda valimisseadust vatu ei võta, siis oleme kõigis Eestimaa reformides ummikseisus.” Kommenteerib ajakirjanik Enn Leisson: “Valimisseaduses eneses on juba sätestatud sisemine konflikt. Nimelt valimisõigus anti ENSV kodanikele, kusjuures meil puudub ju kodakondsuse seadus.”  8. august 1989: Enn Arno Sillari paneb ülemnõukogus valimisseaduse hääletusele. Hääletatakse sedelitega. Võetakse vastu uus valimisseadus.

Venelastest bussijuhtide poliitiline streik Tallinnas

Rahvas tänavatel, kollased liinibussid. Streigitakse valimisseaduse vastu. Rahvas on gruppides, selgitatakse, vaieldakse. Kõneleb Oleg Morozov, streigikomitee esindaja ja interliikumise aktivist: “Oleme uue valimisseaduse vastu. Seadus kitsendab suure osa vene keelt kõneleva elanikkonna õigusi. Tuleks peatada ka keeleseaduse kehtivus. Selle täitmine ei ole kindlustatud. Puuduvad õpetajad ja õpikud vene koolidele.” Venekeelsed loosung: “Elagu sotsialistlik demokraatia!” Lehvivad ENSV ja NSV Liidu lipud.

Reklaam

Tutvustatakse tootmiskoondise Juveel tooteid. Kaunis hõbedast kohvikann, hõbesõled, prossid, ehted, rinnanõelad. Hõbedast ja uushõbedast lauanõud – lusikad, kahvild, tordilabidad, küünlajalad. Tootmiskoondise Juveel ajaloost ja tänasest päevast räägib direktor Rein Mikli ja lisab: “Paar aastat tagasi tegi Soome firma Juveelile ettepaneku hakata tootma söögiriistade komplekti Chippendale ja käesoleval aastal toodame seda komplekti juba korralikus mahus.”

Mälestuskivi avamine president Konstantin Pätsi talus Tallinnas Kloostrimetsas

Tahvel: ENSV Teaduste Akadeemia Tallinna botaanikaaed. Kumalane korjab õitelt mett. Konstantin Pätsi kodutalu Kloostrimetsas. Siin avatakse presidendi mälestuskivi. Andres Tarand ütleb oma kõnes: “Me tahame selle kiviga märkida kahte asja, mis on peaaegu et üks. Tahame märkida Eesti talu, Kloostrimetsa talu ja ära märkida tema peremeest Konstantin Pätsi.” Mälestuskivi autor on Robert Rannast. Rahvarõivis naised eemaldavad kivilt katte. Kivi kõrvale istutatakse männipuu. Pätside pere poolt tänab botaanikaaeda ja kõiki kohalviibijaid Konstantin Pätsi lapselapselaps Madli Vallikivi-Päts.

Eestikeelse piibli 250. aastapäeva näitus

Eestis toimusid maakeelse piibli näitused. Kaadrid piiblitest näitusel.

Eesti Evangeelsete Noorte Päevade avamine Oleviste kirikus

Tallinnas avati 11. augustil Oleviste kirikus Eesti Evangeelsete Noorte Päevad. Esimene sellelaadne festival Eestis. Korraldajad olid lastekoor Lootus, Oleviste kirkukoor Effataa ja ansambel Sõnajalg. Tallinnase on tulnud muusikakollektiive ka välismaalt. 12. ja 13. augustil toimusid kontserdid Tallinna linnahallis. Laulab ansambel Sõnajalg.

Uku Masingu 80. sünniaastapäeva tähistamine Rapla kirikus ja mälestuskivi avamine Einu talus

12. augustil tähistati teoloogi ja luuletaja Uku Masingu 80. sünniaastapäeva Rapla kirikus. Rapla kiriku fassaad, löövad kirikukellad. Uku Masingul oleks olnud tänavu tähistada teinegi ümmargune tähtpäev – möödub 50 aastat ajast, mil Uku Masingul valmis eestikeelse piibli teise tõlke käsikiri “Suur piibel”. Kirikus on palju rahvast, kohal on Masingu elutöö austajad ja sõbrad, et tutvustada ja meenutada tema elu ja tööd. Jumalateenistus. Päeva teises osas avatakse Einu talu, Uku Masingu sünnimaja juures mälestuskivi. Uku Masingu mälestuskivi avavad Paul-Eerik Rummo ja Enn Vetemaa. Kirikuõpetaja õnnistab mälestuskivi.

Folkloorifestival Baltica 89 Tallinnas

Tallinnas toimub folkloorifestival Baltica 89. Festivali avamine Tallinnas raekoja platsil. Mehed puhuvad avatseremoonial karjapasunat. Festivali korraldatakse alates 1987. aastast. Eelmistel aastatel olid korraldajad Leedu ja Läti, nüüd siis Eesti. Osalevad folklooriansamblid Leedust, Lätist, Rootsist, Soomest, Norrast, Saksamaa Liitvabariigist, Ungarist, Poolast, Venemaalt, lisaks ka Soome-ugri rühmad. Raeplats on rahvast täis, sisenevad rahvarõivis osavõtjad lippudega, laval laulavad Seto naised, rahvapillimängijad. Laval lehvivad osavõtjariikide lipud. Kaameramees filmib toimuvat kraanatõstuki otsast. Publiku hulgas Arnold Rüütel, Laine Mesikäpp. Raeplatsi ümbritsevatel akendel inimesed, rahvarõivis naised, fotograafid. Eesmärk ei ole suur nõukogulik laulupidu, vaid folkloorifestival selles tõelises tähenduses. Kontserte antakse ka mujal Tallinnas. Osavõtjad ja esinejad Tallinna vanalinna tänavail, Vabaduse platsil.

Reklaam

Tutvustatakse Tallinna Remondi- ja Ehitusvalitsust REV-3. Kaadrid Tallinna hoonetest, ka lauluväljakust, staadionist, mida REV-3 on ehitanud, renoveerinud, remontinud ja hooldanud. Kõneleb direktor Henno Veelma.

Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeva tähistamine: Hirvepargi miiting ja Balti kett.

Põgus ülevaade koos ajalooliste dokumentaalkaadritega sündmustest, mis viisid Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni augustis 1939 ja paktile järgnenud ajaloolistele muutustele Eestis ja maailmas. 23. augustil toimub Tallinnas Hirvepargis MRP-AEG miiting meenutamaks Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeva. Rahvast on palju, lehvivad rahvuslipud, loosungid. Ajakirjanikud, fotograafid ja filmimehed jäädvustavad üritust. Kõnelevad Lagle Parek, Tiiu Kroll-Simmul Sidneyst, Marju Lauristin. Rahvas aplodeerib sõnavõttudele maruliselt. Arnold Rüütel ja Arno Almann kõnnivad otsustaval sammul Toompea lossi platsile. Rahva hulgas on platsil teiste hulgas palju eakaid inimesi, laulavad laululehed käes. Inimesed Balti ketis, mis saab alguse Toompealt. Kaamera sõidab mööda inimketti Tallinna linnatänavail. Linnapiiridel enamasti kakskeelsed (eesti ja vene k) sildid: Tallinn, Rapla, Türi, Viljandi, Karksi-Nuia jt. Riigipiiril silt Latvia. Õhuvõtted rahvamassist miitingul Eesti ja Läti piiril. Reporter küsib Rein Taageperalt kommentaari MRP teemal. Rein Taagepera: “MRP oli üks suurimaid sigadusi selle sajandi jooksul ja vallandas tervel rea teisi, tõi kaasa Eesti okupeerimise ja kui Moskva möönab, et see salaleping oli olemas, siis ei ole mingit muud lahendust, nad peavad möönama, et Eesti okupeerimine peab lõppema ning Nõukogude Liidu sõjavägi peab Eestist välja minema.” Kaadrid miitingust: lõkked, inimeste käes tõrvikud, küünlad. Kõneleb Edgar Savisaar. Inimesed on lootusrikkad.

Märksõnad: ajakirjandus | ajaloosündmused | allkirjade andmine | allkirjade kogumine | aplodeeriv rahvahulk | Balti kett | Baltimaade iseseisvumine | Baltimaade vabadusvõitlus | Baltimaade ühtsus | bussijuhid | diplomaatiline tegevus | diplomaatilised suhted | Eesti iseseisvumine | eesti keele kaitsmine | Eesti venelased | eestlaste tulevik | fašism | folkloorifestivalid | II maailmasõja algus | Interrinde miitingud | Interrinde toetajad | Interrinne | iseseisvuse vastane võitlus | jumalateenistus | kimalane | kiriku interjöör | kiriku orel | kirikuõpetajad | kirjanik | kultuuri suurkujud | kõne pidamine kõnepuldist | laulev revolutsioon (seotud sündmused) | linnamiljöö (Tallinn) | meeleavaldused | Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäev | mälestuskivi avamine | Nõukogude okupatsioon | Nõukogude sõjaväelased | näituse avamine | piibli tõlkimine | poliitilised läbirääkimised | poliitilised meeleavaldused | poliitilised sündmused | puu istutamine | pöördeline aeg | rahvaliikumised | rahvamuusika | rahvamuusikafestival | rahvapilliansambel | rahvapillimuusika | rahvuslik eneseväljendus | rahvuslik identiteet | rahvuslikud ideaalid | riigijuhid | seto lauljad | seto leelo | streik  | streikijad | sõda | sõjaaeg | teleajakirjandus | teleajakirjanikud | teletoimetus | teletöötajad | teoloog | tõlkija | vabaduse ootus | vabaduseiha | vabaduslootused | venelased | väliseestlased | välispoliitika | ühiskonna demokratiseerimine | ühiskonna uuendusprotsess | üleminekuaeg | üleminekuaja olustik | Vaata kõiki »