Maalietüüd (2021) (2021)

1. etüüd “Jahil”
Talumaja söögilaua ümber istuvad kolm ülemeelikus meeleolus ja pisut purjakil üliõpilast, kes kuulavad muiates taluperemehe jahilugusid. Peremees proovib publiku tähelepanu ja austust võita, rääkides neile lugu kohtumisest metsiku karuga. Üliõpilased ei võta eriti vedu. Peremeest hakkab segama ülivali kärbes, kes tõmbab peagi kõigi ruumisviibijate tähelepanu endale. Algab pingeline kärbsejaht, mille käigus satuvad üliõpilased kärbse tabamisest samasugusesse hasarti nagu peremees karust. Kärbes kükitab vaikselt samovaril ja üliõpilased on valmis talle surmahoopi andma, kui korraga lööb seinakell täistundi, üliõpilaste tähelepanu hajub ja kärbes pääseb minema.
2. etüüd “Luiskab”
Napsine seltskond kuulab jahilt tulnud Viktori juttu koera suurusest pardist. Viktor räägib juttu tõsimeeli, aga teised peavad tema juttu naljaks. Üks meestest läheb naljatamisega üle piiri ja vihastab Viktori välja. Paistab, et asi läheb kakluseks. Enne, kui aga rusikad käiku minna jõuavad, kaotab Viktor napsitamisest tasakaalu ja kukub pikali. Mehed jahmuvad, kui Viktor teadvusele ei tule. Naljamees Viktor laseb sõpradel hetke praadida ja tõuseb naerdes üles. Ja pidu jätkub.
3. etüüd “Saba sorgus”
Laua ümber istub lõbus napsine seltskond. Tudengid, kes just tulid linnast, kuulavad punapäise jahijutustusi. Punapea vehib kätega miskit seletada, ta üritab tõestada, et ta räägib tõtt. Tüübid lihtsalt teevad tema üle nalja ja saadavad teda veel jooke tooma. Kuni vanamees on ära, pakivad nad asjad kiiresti kokku ja lahkuvad tüdrukuid otsima. Vanamees naaseb ja leiab, et pole kedagi toas, ning jätkab koerale oma lugude jutustamist.
4. etüüd “Viktori surm”
Viktor naaseb jahilt ja on täiesti hirmunud. Väidetavalt on ta just pääsenud hirmsa peletise kihvade vahelt. Kahjuks on ainsad, kes tema juttu juhtunust kuulevad tema kolm purupurjus poega, kes ei suuda isa hullumeelset juttu kuidagi tõsiselt võtta ning hakkavad mehe üle nalja viskama. Mida vihasemaks ja meeleheitlikumaks muutub Viktor, seda lõbusamaks muutub poegade tuju.
Viktor mõistab, et poegadelt abi loota pole ning haarab jahipüssi järele. Ta on valmis elukaga uuesti rinda pistma. Vähemalt nii ta arvab... Piisab läheneva elaja nägemisest, et Vikori süda teda alt veaks ning mees kukub surnult kokku. Kaks poega mõistavad viimaks, et midagi väga tõsist on juhtunud, kuid kolmas jätkab vana rada pidi ja ei mõista olukorra tõsidust. Ootamatult kostub väljast hiiglasliku karu möiratus. Isa kõrvale laskunud kaks poega tarduvad paigale. Nende vend vaatab aknast välja ja märkab lähenemas “mõmmit”...
5. etüüd “Pikanäpuamet”
Talupoegade napsutamisele saabub mees, kes jutustab loo sellest, kuidas ta metsas karu nägi, temaga kahevõitlust alustas ning sellest võitjana väljus. Talupojad ei suuda mehe juttu uskuda, kuid mehe enesekindlus veenab talupojad ümber. Nad elavad loole palavalt kaasa, küsivad küsimusi ja on mehe jutust võlutud. Mees ütleb talupoegadele, et karu on eemal metsa ääres ning liiga raske, et teda üksi vedada saaks. Talupojad panevad õhinal metsa poole ajama. Mees jääb aga tuppa, ootab, et talupoegade hüüded kaugeneks ning hakkab seejärel väärtuslikku kraami laualt kokku krahmama. Lõpuks haarab mees laualt hinnalise samovari ning lahkub rahulolevalt majast.
6. etüüd “Narr”
Värskelt jahilt naasnud Viktor jutustab oma kolmele noorele kuulajale suure suuga äsja kogetud seiklustest, sealhulgas võitlusest karuga. Lõbustatud noormehed tõusevad laua äärest püsti, et mehe haava näha, kuid ajavad selle käigus pudeli ümber. Varem valitsenud melu asendub mõne hetkega pingega, sest ärritunud Viktor sihib noormehi püssiga. Päeva päästab aga Nikolai, kes võtab sujuvalt üles kõigile tuntud viisijupi ning pidu läheb edasi.