Reetur (2019)

Filmist meedias

Tauno Vahter: „„Reetur” segab kokku meie lähiajaloos päriselt toimunud sündmusi ja spioonilugude klišeesid, aga erinevalt enamikust kodumaistest sarjadest ei ole seda piinlik vaadata. See polegi nii väike asi. Jah, ka siin on küsimärke ja ebavajalikke liine ning kuigi me ei ole veel moodsate Euroopa sarjade seas, on see ikkagi samm õigele poole.

Originaalstsenaariumil põhinevatest kergelt päevakajalistest sarjadest on varem kriitikat kannatanud vast ainult „Alpimaja”, aga selle valmimisest on möödas juba kaheksa aastat. /---/

Paljud asjad sarjas on usutavad või tegelikust elust impulsse saanud, ent tekib küsimusi mõningate lahenduste loogilisuse kohta. Pean üsna kahtlaseks, kas kontakt loodaks kunstimuuseumis, kus on igas nurgas valvekaamerad. Eriti usutav ei ole ka kellegi likvideerimine seepärast, et Venemaa saatkonda väidetavalt liiga hästi valvatakse. Tegelaskujude liinidest on kõige nõrgemad sõjaväeluure noored idealistid, kes hakkavad oma käe peal riiki päästma, ja väikesed kübemed nende isiklikust elust, mis kõigest kuue osa puhul ei kanna nii palju välja, et muutuksid vajalikuks.

Kõigist neist küsimärkidest hoolimata asetaksin „Reeturi” siiski kõrgemale kui näiteks soomlastelt ostetud põhjaga „Mustad lesed”, kas või juba originaalstsenaariumi pärast. Ühtlasi on see ka Ergo Kulla ja Martin Alguse koostööl põhineva meeskonna seni huvitavaim vili.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://epl.delfi.ee/kultuur/reetur-stereotuupne-aga-ule-keskmise-eesti-sari?id=91093145
Vahter, T. (2020). „Reetur“. Stereotüüpne, aga üle keskmise eesti sari. Eesti Päevaleht, 21. sept, lk 12.